Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi korrumpeerunud ja/või vägivaldse kohaliku võimu esindajaga, võivad olla eriti tundlikud kultuuri vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma asukohamaa ja hädaabi vajava riigi valitsustega. Halvematel juhtudel ei pruugi koostöö toimida, tulemuseks vastuolud ja otsustamatus.
kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. OSCE tänased prioriteedid on: ühistest väärtushinnangutest lähtuvate tsiviilühiskondade loomine; sõjaliste konfliktide ennetamine ja vältimine; stabiilsuse ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ja sõjategevusega haaratud aladel; julgeolekuvaakumi nagu ka uute eraldusjoonte vältimine; ühtse julgeolekusüsteemi arendamine. OSCE peakorter asub Viinis, kus töötab ka sekretariaat. Täidesaatva võimu esindaja on eesistuja, kelleks on liikmesriikide välisministrid järjekorras. Sekretariaadi tööd juhib kolmeks aastaks valitud Peasekretär, kes koordineerib ka OSCE missioone. OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissar (Knut Vollebaek) resideerib Haagis, Varssav on koduks Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroole, Prahas antakse välja infolehte "OSCE
suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. OSCE tänased prioriteedid on: ühistest väärtushinnangutest lähtuvate tsiviilühiskondade loomine; sõjaliste konfliktide ennetamine ja vältimine; stabiilsuse ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ja sõjategevusega haaratud aladel; julgeolekuvaakumi nagu ka uute eraldusjoonte vältimine; ühtse julgeolekusüsteemi arendamine. OSCE peakorter asub Viinis, kus töötab ka sekretariaat. Täidesaatva võimu esindaja on eesistuja, kelleks on liikmesriikide välisministrid järjekorras. Sekretariaadi tööd juhib kolmeks aastaks valitud Peasekretär, kes koordineerib ka OSCE missioone. OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissar (Knut Vollebaek) resideerib Haagis, Varssav on koduks Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroole, Prahas antakse välja
võrdusmärgi saksa rahva ning olematu “nõukogude rahva” vahele. Tunnistades saksa rahva õigust vabalt oma eluteed valida (milleks lõid tingimused perestroika ja külma sõja taandumine), ei taha ta seda laiendada Liidu rahvastele, viidates 1991. aasta märtsireferendumi tulemustele.17 Ta mõistab hukka Jugoslaavia lagu- nemise, NATO laienemise itta, “uute sõltumatute riikide” (kelle hulka arvab ta tõenäoliselt ka Balti riigid) sidumise läänega, “uute eraldusjoonte” tekkimise Kesk- ja Ida-Euroopas, mis kõik takistavat Euroopa ühiskodu ehitamist. Endises nõukogude ruumis õigustab ta Venemaa “integratsioonipüüdlusi”. Kuna Nõu- kogude Liitu enam pole ja Venemaad pole piisavalt kaasatud uue Euroopa üles- ehitamisse, pigem on teda tõrjutud, siis on Gorbatšovi sõnul Euroopa protsessid takerdunud, deformeerunud ning omandanud asümmeetrilise iseloomu.18 7. aprillil 2005 pidas Gorbatšov kõne Venemaa Teaduste Akadeemias rahvus-
laiema ja keerukama ühiskondliku struktuuri sees. Olulised välistunnused naha ja 31 karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Inimrühmade varieeruvust on sajandeid püütud seletada rassi mõistet kasutades. Samas on tulemused jäänud problemaatilisteks ning eesmärgiks olevate kindlate eraldusjoonte fikseerimine rasside vahel on saavutamata. Rass on katse ühendada bioloogilisi ja kultuurilisi mõjureid ja kriteeriume inimpopulatsioonide kirjeldamisel. Esimese järgu tunnuste alusel jagatakse inimkond kolme põhirassi--negriidid, europiidid, mongoliidid. Need oma korda teise järgu tunnuste alusel rassideks, nood omakorda antropoloogilisteks tüüpideks. (Nõukogude antropoloogiateadus nt eristas 22 rassi, millest 6 on segarassid. Viimased ei kuulu ühtegi suurrassi, olles tekkinud
annaabi.ee 
