Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel. Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on
Tartu murdele; · Suur osa Võru ja Setu erinemustest on seletatavad vene murrete mõjuga Setus. Viimastel sajanditel on olnud oluline ka kirjakeele mõju. Murdepiiride kujunemine Murdepiiride kujunemisel olid tähtsad looduslikud piirid ja ühendusteed. Veekogud, nagu järved ja mereväinad, on ühendatud paljusid piirkondi: Peipsi-äärseid alasid, alasid ümber Võrtsjärve, Lääne-Eesti saari jms. Eraldajateks on olnud suured metsad ja sood. Olulised olnud ka sotsiaalsed ja poliitilised tegurid (mõjurid): · muistsed kihelkonnad ja maakonnad. 13. saj. oli Eestis haldusüksuseks kihelkond, mida oli kokku 45. Suur osa kihelkondi oli ühinenud 8 maakonnaks (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala). Kesk-Eestis oli ka eraldi kihelkondi või väikemaakondi: Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund.
varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. Kuu- ja päikesevarjutused Tiireldes ümber Maa satub Kuu 2-5 korda aastas
liitjoone esimene punkt, ilmub Käsupiirkonda esiteks teave liitjoone ÜLESANNE I Pinnatükk 57 senise laiuse kohta ja siis kohe Valikurida, kus arvuti pakub välja seda, mida selle käsuga saaks edasi teha: Üksikud valikud asuvad hallidel väljadel, millede vahel on kitsad valged ribad (kõigil eelmistel AutoCADidel olid seal üksikute valikute eraldajateks kaldkriipsud / . Iga valik on väljakutsutav kas „ahvi” või siis „inseneri moodi”, vastavalt klõpsamisega soovitatava valiku hallil väljal või valiku võtmetähe ( see on valiku nimes toodud SUURÄHENA ja kujutatud sinisena) sisestamisega. Arvuti vastus ei sõltu enam ei „ahvist” ega „insenerist” ja vahepealse vastuse kuju on sama, mis vanadel AutoCADidel ja
annaabi.ee 
