saadavate tulude ning pikaajaliste sise- ja välislaenude arvel. Haridus Hariduse edendamine on iidsetest aegadest olnud juudi ühiskonna tähtsaimaks ülesandeks. Eesmärgiks on seatud anda oma kodanikele maksimaalselt kõrgetasemeline haridus. Iseseisvusaja alguses kujunes probleemiks riiki sissesõitnud inimeste väga erinev kultuuritase ning paratamatult tuli luua uut laadi pluralistlik haridussüsteem. 3-5 aastaste laste jaoks on nii riigi kui ka eralasteaedu, 5-ja 6-aastastel on lasteaias käimine kohustuslik. Aastast 1978 kehtib koolikohustus 16.eluaastani. Peale riiklike koolide on erakoole,araabiakeelseid ja religioosse süvaõppega koole ning füüsiliste ja vaimsete puuetega laste koole.Kõrgharidus on tasuline ning riigis on seitse ülikooli, neist mainekamad- Jeruusalemma Ülikool, Tel Avivi Ülikool ja Haifa tehnikaülikool. 3 Kultuur
erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lasteasutsue liigid: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused
Lasteaedades toetatakse ka lapse oma kultuuri ja emakeelt, kuna on tähtis, et laps valdaks oma emakeelt ja kultuurikombeid. Vanemad võivad alati lasteaia personaliga vestelda ja esitada oma soove lapsega seotud küsimustes. Lastehoiuvõimaluse korraldab koolieelikutele kohalik omavalitsus. Tavaliselt toimub see lasteaedades. Lapsi hoitakse rühmades ning ta võib olla lasteaias terve päeva, osa päevast või mõne päeva nädalas. Lisaks omavalitsuste lasteaedadele on ka eralasteaedu ning -perelasteadnikke. Perelasteaaias hoiab omavalitsuse poolt palgatud perelasteaednik mõnest lapsest koosnevat rühma oma kodus. Suuremates asulates on ka ööpäevaringselt tegutsevaid lasteaedu, mis on mõeldud vahetustega tööl käivatele vanematele. Lisaks ülalmainitule on Soomes ka lastepargid ning avalikud lasteaiad, mis mõlemad tegutsevad omavalitsuse järelvalve all. Neisse võib minna eelnevalt tasumata ja ette teatamata.
hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. II. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja
annaabi.ee 
