· Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade siruulatus küünib 3,8 meetrini · Esimesed vähid elasid maal 500 miljonit aastat tagasi · Maailmas tuntud 38 000 vähiliiki · Eestis 326 liiki · Vähid kasvavad kogu elu Küsimused · Kellega võivad elada sümbioosis erakvähid? · Milleks on muundunud krabide esimesed käimisjalapaarid? · Kui pikaks võib ulatuda Jaapani hiidkrabi jalgade siruulatus? Kasutatud allikad · https:// www.youtube.com/watch?v=rLUAoTj dmZ8 · https:// et.wikipedia.org/wiki/Krabilised · https:// et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ev% C3%A4hk · http:// www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/8ka Täname kuulamast ja vaatamast
Vähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milli...
- karuskrabi ???????????? · Sümbioos käsnaga · Käsn: kaitseb krabi + varjab · Krabi: saab süüa tänu käsnale - osa elab maismaal - kopsud · kookosvaras-puuviljasest (v.a kookos) · maaerakvähk.erakvähk Erakvähid · õrn tagakeha · peidetakse teokarpidesse · elavad maismaal · hingavad kopsudega · kaistevad sõrgadega · sümbioos meritähega-meriroos · kaitseb korkrakkudega · tagab suurema toidulaua Vesikirbud Kakandid üks liik maismaal : niiske+pime Tõruvähid kinnituvad vees olevatele alustele
· Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (3) · Vähid on osavad maskeerujad. · Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis on heaks kaitseks vähi õrnale kehale. · Paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elavate käsnade tükikesi. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (4) · Kõik vähid ei ole suured näiteks sõudikud ja vesikirbud on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. · Kuivatatult müüakse neid akvaariumikaladele toiduks. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (5) · Keldrikakand on maismaal elav vähiline.
veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib)
kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai Uim liikumiseks Kestuvad, sest keha kooriku all kasvab, aga koorik ei veni Läänemeres on tõruvähid, kes on kinnitunud Osad maismaal, Eetis keldrikand Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse Inimesed: söök, koduloom Krillid, arvukaimad, vaalade, hüljeste, kalade toiduks
000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus), põhjamere Garneel (Crangon crangon) ja hiina villkäpp-krabi (Eriocheir sinensis). Kümnejalalised on oma eluviisilt ja väliskujult väga mitmekesised. Krevetilised on pika lihaselise tagakehaga head ujujad, krabilised on veekogu põhja elanikud ning nende tagakeha on lühike ja rindmiku alla kõverdunud. Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse. Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi (Macrocheira) jalgade siruulatus võib olla kuni 3 meetrit. Suurte mõõtmete ja maitsva liha tõttu püüavad inimesed mitmeid kümnejalalisi hiigelkogustes toiduks. Süüakse krevette, krabisid, homaare, languste, Kamtsatka ebakrabi jt
Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt. The masked crab Corystes cassivelaunus, a north-east Atlantic species http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid.
Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt. The masked crab Corystes cassivelaunus, a north-east Atlantic species http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid.
kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini. Vähkide sugulased on sabata, ovaalse kujuga krabid. Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. Jalad on pikemad ning tugevamad kui jõevähiomad. Krabidel on sõrad nii enesekaitseks kui ka saagi haaramiseks. Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka. Nad on mõne millimeetri suurused ja söövad vees hõljuvaid toidukübemeid ning on ise paljudele kalamaimudele ja teistele veeasukatele toiduks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
