Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid: Multiplikaatori efekt-1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu. Väljatõrjumise efekt-valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika- soovitakse majandust laiendada,suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Viib kogunõudluse suurenemiseni, tööhõive suureneb, majanduskasv kiireneb. Kitsendav fiskaalpoliitika- vastupidise eesmärgiga (maksude suurendamine). Viib kogunõudluse vähenemiseni, inflatsioon pidurdub, majanduskasv aeglustub. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne, reguleeriv. Automaatne fiskaalpoliitika
21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõimega. Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching. Heaolurežiimid ja haridus: peamised dilemmad? Kas hariduspoliitika on sotsiaalpoliitika? Haridus- ja sotsiaalkulutuste vahe: kas teineteist täiendavad või asendavad kulud? Kas riikide „režiimid“ peavad paika ka hariduses? Hariduse režiimid: Sotsiaaldemokraatlik hariduse korraldus: kõrge avaliku sektori hariduskulutuste tase, erakulutused madalad. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes hea tulemus. Kutsehariduse kõrge tase. Comprehensive schooling- ühtne süsteem, võrdne juurdepääs, madal perekonna 17 taustaefekt (FBE). Viimasel ajal siiski palju reformitud- nt Rootsis alates 90nadtest tugev fookus nn
struktuurse puudujäägiga. - Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. *Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga Fiskaalpoliitika efektid - Multiplikaatori efekt- 1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu - Väljatõrjumise efekt- valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused Automaatne majanduse stabiliseerimine - Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. (nt töötu abiraha) - Omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult - Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja vastupidi - Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS) toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades
ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid Multiplikaatori efekt 1 euro kulutaminevalitsuse poolt kiirendab majanduskasvu Väljatõrjumise efekt valitsuse kulutusedtõrjuvad välja erakulutused. Multiplikaatori efekt Oletame, et valitsus suunab majandussetäiendavalt 10 miljonit eurot. (Maantee ehitus) See raha kasutatakse ehitusfirmade poolt palkade ja kasumite maksmiseks. Raha kasutatakse tarbimiseks ja säästmiseks. Olgu tarbimise piirkalduvus 0,8 ja säästmise piirkalduvus 0,2 Järelikult saavad tarbijad suunata tarbimisse täiendavalt veel 8 miljonit eurot Eelnevast tabelist on näha, et valitsuse kulutustesuurenemine 10 miljoni euro võrra