Selgita üht probleemi lähedalt. Probleemideks, mis tuleb lahendada, on valimissüsteem, erakondade sisedemokraatia, poliitikas liikuva raha kontroll avalikkuse poolt, võimu suhtlus kodanikega valimiste vahepeal ja avaliku sektori ametikohtade seotus parteiga. Kõige rohkem on artiklis räägitud erakonna sisepoliitilistest probleemidest ning sellepärast ma selle probleemi lahti selgitangi. Ahto Lobjakas mainib artiklis kahe põlvkonna vahelisi vastuolusid, mis erakonnasiseselt on tekkinud. Põnevaks teeb asja see, et probleemid tekivad vanema ja noorema põlvkonna vahel, mis sööb vaikselt erakonna kokkuhoidu 3. Ava A.Lobjakase väide ,,Poliitikud või nende kaaskondlased, kes rahulolematuse suunas käega rahmavad, saevad oksa , millel istub kogu ühiskond." Milline kõnekujund see on. Tegu on metafooriga, kus on tahetud näidata, et kui poliitikud ei lahenda rahulolematusi, toob see endaga kaasa ühiskonna kokkuvarisemise. Samuti
Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid. Lisaks juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära ja maailmavaade. Sellest sõltub suuresti erakonna maine, vähemal määral mõjutab see ka erakonnasiseseid ja erakondadevahelisi suhteid ja võimustruktuure. Erakonnajuhid on erakondade peamised
Proportsionaalse valimissüsteemi tunnuseks on ka kandidaatide ülesseadmine erakonna valimisnimekirjadesse, kuid ei ole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma seadusega kehtestatud häälte miinimumarvu ehk kvoodi. Need hääled, mis jäävad kvoodist üle võib ta aga kanda oma erakonnakaaslastele, kellel kvoodist puudu tuleb. Häälte ülekandmine tõstatab aga probleemi, kas valitsusse saavad üldse rahva poolt soovitud isikud, kui erakonnasiseselt on õigus hääli liigutada. Eestis on ka palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. Praegusel hetkel on kasutusel mõlemad nimekirjatüübid Riigikogu valimistel, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistute printsiip. Sellest tulenevalt on Riigikogu valimistel, kus suletud nimekirja puhul ei ole võimalik kandidaatide pingerida muuta, väga suur võimalus saada võimule inimesel, keda rahvas ei poolda, isegi, kui tal on samad
Poliitilised erakonnad aga kipuvad rahvale ette ütlema, kuidas nad mõne olukorra suhtes meelestatud olema peaksid. Poliitikud peaksid olema volitatud rahva esindajad, kes on kohustatud kaitsma neid valinud inimeste huve. Kuna aga inimesed on nii erinevad, erinevate soovide ning erinevate vajadustega ning kõigi ootusi on korraga võimatu täita, siis tekibki poliitikutel väga hea võimalus vabandamiseks, miks mitte mõnda rahva soovi rahuldada. Selle asemel leiavad nad erakonnasiseselt kasulikke projekte, mida nad osavate sõnaseppadena suudavad rahvale pähe määrida kui riigi heaolu jaoks möödapääsmatute programmidena, kujundades seega teadlikult avalikku arvamust. Oskus demokraatlikus riigis panna rahvast tahtma just seda, mis enesele hea, on poliitikute jaoks väga teretulnud. Kuna demokraatlik riik näeb ette, et võim on rahva käes ning rahva soov ja tahe on kõigest üle, siis reaalselt oleks suurim võim sellel, kes suudaks rahva tahet
Kampaania – Aktsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks Opositsioon – Parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja kellel on valitsusega erinevad seisukohad Koalitsioon – Valitsuses olev parteide ühendus, kes tegutseb oma valitsusprogrammi alusel Populism – Erakonna tegutsemisviis, et saada rahva poolehoidu lubadustega Propaganda – Ideoloogia põhiseisukohtade tutvustamine avalikkusele, et toetajaskonda laiendada Poliitbroiler – Noorpoliitik, kes on teinud karjääri üksnes erakonnasiseselt 1. Pane kirja riigi tunnused Territoorium Rahvas Avalik suveräänne võim 2. Võrdle „õhukest“ ja „paksu“ riiki Paks riik sekkub jõuliselt majandusse (sotsiaalriigid, näiteks ajaloost tuntud Nõukogude Liit). Suurem maksukoormus. Õhuke riik on riik, kes sekkub majandusse võimalikult vähe (Liberaalriigid, Eesti) 3. Mis on ühishüve?
Ei esinda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Suurparteid saavad parlamendis rohkem kohti. Proportsiaalne valimissüsteem - (võrdelised valimised) Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälega. 7% = 7 kohta. Avatud nimekiri - Kui valimised on toimunud, siis vastavalt sellele, kui palju saadakse hääli, moodustatakse pingerida. Liikmed paiknevad ringi vastavalt saadud häälte arvule. Euroopa parlament Suletud nimekiri - Otsustatakse erakonnasiseselt, kes saavad parlamenti. Inimese poolt hääletatute arvu ei arvestata. Liikmete järjekord ei sõltu valimistulemusest, vaid jääb samaks. Riigikogu valimised Mandaat - Üks valitud parlamendikoht Kvoot(lihtkvoot) - Ringkonnas antud hääled / mandaatide arv. Isikumandaat - Koht parlamendis, mille on saanud isik, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Pääseb sõltumata kohast nimekirjas. Ringkonnamandaat - erakonna poolt kogutud hääled / kvoot. Jagatakse alates nimekirja esimesest liikmest