arvuga 14011 ning kellel on 26 kohta riigikogus. Kolmandal kohal on esindatud Isamaa ja Res Publica Liit liikmete arvuga 9667 ning kellel on 23 kohta riigikogus. Neljandal kohal on esindatud Sotsiaaldemokraadid liikmete arvuga 6103 ning kellel on 19 kohta riigikogus. 2. Kas kõik erakonnad vastavad Erakonnaseaduses kehtestatud kriteeriumitele (liikmete arv)? Milline võib olla seadusele mittevastava erakonna tulevik? (Lähtu vastamisel Erakonnaseadusest). Hetkel ( 2013.aasta seisuga) on Eesti Põllumeeste kogul 997 liiget, mis on 3 liiget vähem, kui oleks vaja. Kui see erakond ei saa lähiajal vajalikku arvu (1000) täis, siis erakonna tegevus lõpetatakse. 3. Nimetage riigikogusse valitud erakonnad. Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotisaaldemokraatlik Erakond. 4. Miks teie arvates erakonnad liituvad?
V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 9 52. erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue. 53. erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) Kontrolli teostab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania rahastamise aruanded ning avalikustab need oma veebilehel. 54. erakonna karistamine ja keelustamine PSJKS § 32. Taotlus lõpetada erakonna tegevus (1)Vabariigi Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse
(väliskomisjon) ajamisel. b. Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid. i. julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust; ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike huvide deklaratsioone ning erakondade valimiskampaaniate rahastamise aruandeid; iii. riigieelarve kontrolli erikomisjon jälgib koostöös Riigikontrolliga,
(1) Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud põhikirjaga. (2) Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MTÜ seaduse kohaselt peavad olema üldkoosolek ja juhatus, võivad olla ka muud organid (MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi
(1) Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud põhikirjaga. (2) Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MTÜ seaduse kohaselt peavad olema üldkoosolek ja juhatus, võivad olla ka muud organid (MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi.
Tema valitsuses esindatud vaadete näol säilib teatav järjepidevus ning stabiilsus ning väga järske murranguid ei toimu, ühelt valitsusele üleminek pehmem. Mitmeparteisüsteemi annab võimaluse tulla võimule ka äärmuslike vaadetega parteidel, kui keegi on nõus neid võimu nimel koalitsiooni võtma. Valitsused võivad olla ebastabiilsed. 43. Milleks on vaja õiguslikult reguleerida poliitiliste parteide finantseerimist? Erakondade finantseerimist reguleerivaid sätteid leiab Erakonnaseadusest ja Korruptsioonivastasest seadusest. Parteide õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on seada piirid rahasummadele, mida valimistel kulutatakse, ja kaitsta sel teel kõigi võimalust reaalselt osaleda poliitilise võimu kujundamisel ja kaitsta sellega traditsioonilisi demokraatia institutsioone. Parteide finantseerimise õiguslik regulatsioon on vajalik kolmel põhjusel: 1) valimiskampaaniate kulud on hakanud kasvama ja võivad võtta niivõrd ebamõistliku suuruse, et
annaabi.ee 
