läbipaistva väljaandega. Kindlasti mängib selle juures rolli ka asjaolu, et tegemist ei ole üle- eestilise lehega ning lugejaskond on väiksem ja tihti eelnevalt juba juhtunuga kursis. Lugude autorid on suuremas osas esile toodud ning informatsiooni allikate pädevus on hinnanguliselt hea. Toimetuse tööprotsessi käigus kasutatakse erinevaid informatsiooni allikaid ning lugeja osalust hinnatakse. Töötajad ja juhtkond on kvalifitseeritud ning haritud, olles ka erakondlikult mitte seotud, hoides poliitilise kallutatuse nullilähedase, ehkki kaadritagust ei ole võimalik hinnata. Rahastus toimub juhtkonna enda poolt ning kõik finantseeringutega seostuv on leitav Inforegistri kodulehel. Mitte ükski juhatuse liige pole poliitiselt ka seotud. KASUTATUD KIRJANDUS Gunnar Siiner (2015). Kasutatud 01.11.2015. https://www.inforegister.ee/AGOWJKY- GUNNAR-SIINER Kalmus, K. (2015). Saare maakonna edukaim transpordifirma on Sarbuss. Saarte Hääl, 31. oktoober
võivad veel osaleda (samuti sõnaõigusega) riigikontrolör ja õiguskantsler. Valitsus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Kui hääled langevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Minister on kõigest oma ministeeriumi poliitiline juht. Ta lahendab oma valitsemisalal üldisi põhimõttelisi küsimusi. Ühtlasi on ta ühenduslüliks vastava ministeeriumi ning valitsuse vahel. Suuresti tänu proportsionaalsele valimissüsteemile on Riigikogu koosseis olnud erakondlikult võrdlemisi kirev ning alates 1992. aastast ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu moodustamisel 2) Kui Riigikogu avaldab umbusaldust Umbusaldused peaministrile Peaminister Aeg Poolthääli Tulemus Mart Laar 15
osaleda – samuti sõnaõigusega – riigikontrolör ja õiguskantsler. Valitsus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Kui hääled langevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Minister on oma ministeeriumi poliitiline juht. Ta lahendab oma valitsemisalal üldisi põhimõttelisi küsimusi. Ühtlasi on ta ühenduslüliks vastava ministeeriumi ning valitsuse vahel. Suuresti tänu proportsionaalsele valimissüsteemile on Riigikogu koosseis olnud erakondlikult võrdlemisi kirev ning alates 1992.a. ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Kõige pikem valitsemisperiood Ansipil alates 5.aprill 2007 - 6.aprill 2011 ehk kogu valitsemisperiood. Korralised istungid tavaliselt kord nädalas (neljapäeviti) ja on pädev kui lisaks peaministrile võtab sellest osa vähemalt pool valitsuse koosseisu
Kõige olulisem see, et valimised pidi olema otsesed (üheastmelised), kõikidele võrdsetel tingimustel toimuvad. Ainsaks piiranguks oli vanus - al 20. eluaastast sai valida. Valimisõigusest olid ilmajäetud ka vaimuhaiged ja kriminaalkorras sunnitööle määratud inimesed. Eesti Vabariigi kodanikud: elasid Eesti territooriumil, olid omanud enne 24. veebr 1918 Vene riigi kodakondust ja olid pärit Eesti territooriumilt pärit elanike nimekirjast. Erakonnad valmistusid kõik valimisteks - erakondlikult maastikud väga suuri muudatusi ei toimunud. Kõige parempoolsem Eesti Maarahva Liit, Eesti ainukene agraarpartei, tekkis 1917. aasta suvel, esialgu Lõuna-Eesti keskne. 1919. aasta alguseks Oli EML tegevus laienenud mingil määral ka Põhja-Eestisse (osa Talurahvaliidust sulas kokku EML-ga). Maarhvaliidu peamiseks nõudmiseks oli hoolitsemine põllumajanduse arendamise eesti ja jõukama talurahvahuvide eest seismine. Maarahvaliidu olukord
annaabi.ee 
