Erinevad Eesti erakonnad. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis leidub praegu kokku kuus Riigikogus esindatud erakonda: Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kokku kogu Eesti peale leidub 13 erakonda ja 3 noortekogu. Tegevuse lõpetanud erakondasi on Eestis kokku 49 erinevat erakonda. Palju kära ja reklaame tekitavad valimised. Igaüks reklaamib oma parimaid külgi ja esindavad oma vaatenurke. Lubatakse kokku suuri erinevaid lubadusi ja tegusi. Toimub palju erakondade korraldatud üritusi ja jagatakse tasuta asju. Kõige suuremat kära on läbi aegade valmistanud Eesti Keskerakond kes on ka meie suurim erakond. Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar
ostujõud vähenes, ettevõtted piirasid tootmist. Majanduskriis tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse. Sisepoliitiline kriis süüdlasti nähti erakondades. Olukorra parandamiseks loodi Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduslik kriis nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus konstitusioon, mis looks presidendi ametkoha. RK võttis ettepaneku menetlusse. Majanduskriis maailmaturul oli suur konkurents. Kriisiga võitlemiseks liideti erakondasi, tehti rahvahääletusi, uus põhiseadus võeti vastu ja hakkas toimima 1934. a.
kümnendiku elektriarvest.Tulenevalt sellest, uuest aastast väheneb taastuvenergia toetuste maht 18%. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 6 Eelissuhted Ettevõtte juhid, nõukogu esimehed ja muud esimehed, toetavad raha annetustega erakondasi mille liikmed nad ise on. Annetustega erinevatele erakondadele on võimalik kindlustada toetust oma huvidele olenemata sellest, kes nendest erakondadest moodustavad valitsuse. Kuna ettevõtted ja üksikisikud loevad oma raha täpselt, saab järeldada, et neil on ühe või teise erakonna tegevuses mängus
reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega. 3. Eesti esimesed sotsialistlikud ringid tekkisid eelkõige siinsete vene haritlaste ja õppiva noorsoo mõjul. Mõjutusi saadi ka Saksa sotsiaaldemokraatiast. Sotsialistide populaarsust pidurdas vastuseis talumajandusele ja iseseisvustaotlustele. Vabariigiaegse poliitilise maastiku alused kujunesid juba kubermangu autonoomia ajal 1917. aastal valitud Maapäeval. Eesti esimese iseseisvuse aja suuremaid erakondasi võime jaotada: 1. Sotsialistlikud ehk töölisparteid 2. Keskerakonnad 3. Maaerakonnad 1938-1939. aastatel kujunes kolm erinevat poliitilist voolu: 1. Valitsusmeelne agraar-konservatiivne suund. Toetus endiselt põllumeeste kogudele ja konservatiivsetele linnameestele. 2. Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind. Toetus töölisühinguile. 3. Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike koondise ja vabadussõjalaste tegevusele. TÄNAPÄEVA EESTI ERAKONNAD
annaabi.ee 
