parlamentaarriikides range vahe Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seadusandliku ja täitevvõimu vahel. seaduste täitmine. Et mõlemat võimu Parlamentaarse riigi riigipea (president või tasakaalustada, on presidendile antud kuningas) täidab esindusrolli ning etendab vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi erakondadevahelise vahekohtuniku osa. tagasi). Veto võib olla absoluutne, Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ükski erakond ei saavuta selget ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja
· põhitunnuseks valitsuse moodustamine · seadusandlik ja täidesaatev pole lahus · parlamendienamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes · kohtuvõim on mõlemast lahus · riigipea ehk erapooletu vahevõimu kohustused on a) täita tseremoniaalseid ja dekoratiivseid ülesandeid (vabariigi aastapäev) b) teostada poliitilist erapooletust nõudvaid toiminguid (nimetab ametisse kohtunikke) c) etendada erakondadevahelise vahekohtuniku osa (valitsuskriisi ajal määrab ennetähtaegsed parlamendivalimised või vabastab valitsuse ametist) · parlamendi ja valitsuse konflikti korral on kaotajaks valitsus · valitsuse positsioone tugevdatakse järgmiselt a) nt. umbusaldamise korral antakse valitsusele võimalus tellida presidendilt enneaegsed parlamendivalimised (keegi ei taha kaotada tööd ning pigem ei tülitseta valitsusega)
parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse riigi riigipea (president või kuningas) täidab esindusrolli ning etendab erakondadevahelise vahekohtuniku osa. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Tänapäeval esineb ka riike, kus pole tegemist ei puhta parlamentarismi ega ka puhta presidentalismiga, vaid segasüsteemiga (Prantsusmaa, Soome). Sveitsi süsteem ei sarnane neist ühegagi
ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse riigi riigipea (president või kuningas) täidab esindusrolli ning etendab erakondadevahelise vahekohtuniku osa. Parlamentarismi nõrgaks küljeks on võimalus, et ükski erakond ei saavuta parlamendis selget enamust. Mitmeparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Tänapäeval esineb ka riike, kus pole tegemist ei puhta parlamentarismi ega ka puhta presidentalismiga, vaid segasüsteemiga (Prantsusmaa, Soome). Sveitsi süsteem on täiesti unikaalne
annaabi.ee 
