arvamuslugusid ja telesaateid, ilmselt läheb meie inimesel vaja lihtsalt aega ja ehk ka pisut suunamist, kui valitutel selleks aega peaks üle jääma. Meie poliitiline kultuur (uskumused, väärtused, teadmised, hoiakud, normid poliitikas) tervikuna nagu lonkaks pisut. Iga kodanik saab hääletada konkreetse kandidaadi poolt, aga tegeliku esindaja valitsusse valib partei. Valimissüsteem ise juba muudab rahva tegelikku tahet (kandidaat saab vähe hääli ja ei osutu valituks). Käib erakondadevaheline vihane võitlus Isamaa päästja tiitli pärast, üksteise mahasurumine ja ületrumpamine. Ka on olnud erakondade rahastamisega suuri skandaale/probleeme, mis aga hakkavad pikapeale päevavalgele tulema. Mina näeks selles tugevuse märki, kuna asjad muutuvad avatumaks ja läbipaistvamaks. Selline sõnavabadus on vägagi teretulnud . Me oleme hetkel nn maskuliine ühiskond: eneseteostus, võistlus, materiaalsed väärtused, vähem on sallivust ja hoolivust
Parlamentarism Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, tseremoniaalne ja moraalne liider, kui mitte poliitiline liider. Riigipea roll poliitilises elus on tagasihoidlik: näiteks riigi esindamine. Riigikogu on tähtsaim võimuinstitutsioon. Valitsuse moodustamine toimub Riigikoguvalimiste, mitte presindendi soovide kohaselt. Uus valitsus moodustatakse alati riigikogu uue koosseisu kokkutulekult. Kuna Eestis kehtib mitmeparteisüsteem e valitsus moodustatakse koalitsiooni (erakondadevaheline liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) poolt, ei saa ükski erakond täiel määral oma valimiseelset programmi ellu viia, sest tuleb teha järeleandmisi koalitsiooniparteidele. Valitsusjuhuks saab enamasti riigikogus enim kohti saanud erakonna liider. Riigikogu ja valitsus on väga tihedalt seotud, sealjuures Riigikogu on kõige tähtsamal kohal valitsuse suhtes, teostades riigikogujärelvalvet.
liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast: Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2% Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli. Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni.
See ongi minu jaoks imeline. 13 14 15 6.Naiste huvid Eestis puudub praktilisel tasandil poliitilisse ellu sisse- lülitumine. Mingil ühel tasandil oleks kvooti vaja ja seda pole mõtet häbeneda. Praeguse seisuga tuleb tõdeda, et naised ei otsigi väga koostöövõimalusi ilmselt ei ole nad selleks valmis. Erakondadevaheline koostöö on üsna halvas seisus. Paljud olulised seadused on jäänud seetõttu vastu võtmata. Ei ole saavutatud kompromisse, ei ole välja tuldud põhjapaneva kavaga. Naiste ühendused saavad tekkida, kui naised ise selle eest hoolitsevad. Omavaheline koostöö on muutnud eelarvamusi ka naiste endi seas. Naised leiavad kergemini kompromisse, isegi kui nad erinevates erakondades on. Naised peavad alustama kohalikest omavalitsustest. Nais-
2 kodanikud. Pigem on: 1) usk kodanikualgatusse on vähene, nt peamised kodanikualgatuslikud ühendused on korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima; 3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond)
annaabi.ee 
