Monsieur N- keerulise sisemaailmaga kunstnik Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne. Liidia- tegeles paljude asjadega, meeldis teisi aidata. Haigla kirjeldus- Maja väljastpoolt oleks justkui mahajäetud: korsten pooleldi varisenud, katus on roostetanud ja maja krohvist on jäänud alles ainult jäljed. Majas sees on kõik must ning räpane, voodid on põranda külge kinnitatud, laed on mustad ning põrandad on pinnused. Vutlarlus tähendab eraklust, inimene on justkui omas mullis. Tsehhovi novellides on vähene rõhk armastusel. Tsehhovi teoste tegelasteks on väikesed inimesed, keda iseloomustavad inimväärikuse puudumine, egoistlikus, matslikus ning piiratud silmaring. Oli teatud piirini valikuvabadus, kuna inimesed pidid elama ühiskonna reeglite järgi, (nt. palat nr6)
“ Montaigne (1984: lk nr 334) Montaigne annab meile teada, et kui inimene on solitaarne, pole ta kehv ja vaene. Vastupidi, on ta enesejõukas ja sõltumatu. Filosoofi jaoks on arukas mees pole midagi kaotanud, kui ta ise on endal alles: Tema tsiteerib Tibullusi: „In solis sis tibi turba locis (Üksildates kohtades ole ise endale rahvahulgaks)“ Montaigne (1984: lk nr 335). Montaigne’i mõttes üksindus on vabadus. Montaigne ei poolda inimeste kinnisust ega eraklust. Vaid tema arvates, üksiolek on inimeste eest pagu, et mõelda ja analüüsida oma elu; see on koht, kus on võimalused ennesearenguks ja oma „Mina“ rikkastumiseks. „ Tuleb varuda endale tagakamber, mis oleks täiesti omaette, täiesti segamatu, kuhu paigutame oma tõelise vabaduse ja seame sisse oma peamise varjendi ja üksindusnurga. Selles tuleb pidada igapäevaseid vestlusi iseendaga ja olla nii omaette, et ükski kokkupuude või ühendus
KOOSELU. 1. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Seepärast on erinevate loomaliikide seltsingutel väga erinev sotsiaalne struktuur 2. Solitaarsed loomad. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid. 3. Kodupiirkond. Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda 4. Territooriumid, nende funktsioon. Erinevate loomade territooriumidel on mitm. erinevad funktsioonid. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest) toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse) Tihti territooriumide funktsioonid kattuvad omavahel 5
loomadele, vaid pigem loomade endi keele tundmaõppimisele. 9.LOOMADE KOOSELU. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Solitaarsed loomad. Kodupiirkond. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda. Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, millelt liigikaaslasi (vähemalt samasoolisi) eemal hoitakse. Territooriumid, nende funktsioonid. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsuse tasuvus. Ressursside ebaühtlane jaotus ja polügüünia. Kaks tavalisemat
Paljusid ebaõnnestumisi, kus loomadele püüti tulutult õpetada inimkeelt, seletab tõenäoliselt see, et loomad pole inimesed. Palju vähem on kahjuks uuritud loomade võimet ise mõisteid moodustada. IX LOOMADE KOOSELU Solitaarsus, kodupiirkond ja territoorium – Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised. Enamasti kasutavad sellised loomad (nt kaslased, konnad, roomajad, palvetajaritsikas jt) hiilivat ja/või varitsevat jahipidamisviisi, mis juba oma olemuse tõttu eeldab eraklust, sest teised isendid osutuksid siin segavaks teguriks. • Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt ka kattuda. • Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, mida liigikaaslaste (vähemalt samasooliste) eest kaitstakse. Erinevate liikide territooriumidel on mitmesugused erinevad funktsioonid. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi on 1) Paarumisterritoorium (kaitstakse oma