Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erakkonda" - 5 õppematerjali

Mehis Heinsaar
2
docx

Mehis Heinsaar

Mehis Heinsaar Mehis Heinsaar on eesti kirjanik, kes sündis 1. augustil 1973. aastal. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse, kuni keskkooli lõpetamiseni, Karksi-Nuias. 1992­2000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, kus ta lõpetas eesti kirjanduse erialal. Diplomitöö tegi ta August Gailitist. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. Tema looming on väga omapärane. Mehis Heinsaare poolt väljamõeldud tegelased on kõik erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks. Ta on avaldanud järgmised teosed: "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad", "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa", "Rändaja õnn", "Sügaval elu hämaras",

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
Eesti tuntud kirjanikud
12
docx

Eesti tuntud kirjanikud

lastekirjandust, lõpetanud tartu ülikooli ajakirjanduse eriala, töötab Eesti päevalehes, 2000.date aastate menukain eesti kirjanik, kuulub Eesti kirjanikke liitu ja eestui üliõpilas seltsi, „liblikas“ 1999, „Sirli, siim ja saladused“ 1999, „Rehepapp“ 2000, „lotte reis lõunamaale“ 2002, „leiutajateküla lotte“ 2006 Mehis Heinsaar- 1973 tallinn, elanud karksi-nuias, lõpetas tartu ülikoolis eesti kirjanuduse eriala, on kuulanud tartu nak-i ja erakkonda, 2001. Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ülikond“ 2013 Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane, kasutab tihti õuduskirjandusele omaseid elemente,

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Kaasaegsed luuletajad
5
doc

Kaasaegsed luuletajad

on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Poetessina on ta karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet. Kristiina on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning spetsialiseerunud rahvaluulele. Eesti ja võrdleva rahvaluule alal omandas ta 2004. aastal magistrikraadi. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Kristiina on kuulunud Erakkonda, mis on nimelt 1995. aastast Tartus tegutsev kirjandusrühmitus. Tema luule jutustab elust, inimestest ning loodusest. Ise on ta ka tihedalt loodusega seotud. Ta soovib, et saaks rääkida kas puude või loomadega. Loodususk on talle väga lähedane ja seepärast jutustavad enamus tema kirjutatud luuletustest just loodusest. Kristiinal on 5 luulekogu: · ,,Kevad Astrahanis: luuletusi 1992­1999" (Tallinn 2000) · ,,Simunapäev" (Tallinn 2003)

Kirjandus → Kirjandus
114 allalaadimist
Mehis Heinsaar
14
docx

Mehis Heinsaar

jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Aastal 2005 ilmus romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." Aastal 2007 ilmus jutukogu "Rändaja õnn". 3 Looming

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
Kristiina Ehin - Luulereferaat
7
doc

Kristiina Ehin - Luulereferaat

Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992­1999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005)

Kirjandus → Kirjandus
249 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun