Seda tootmisüksust peeti toona üheks kaasaegseimaks. Peale II Maailmasõda 1944 aastal moodustati peamiselt „Cerese“ aga ka mitmete teiste tolleks ajaks olemasolevate leivatööstuste, jahuveskite ja pärmivabriku ühendamisel Tartu Jahu- ja Leivakombinaadi Leivatööstus nr. 1, mille nimi küll 1963 aastal muudeti Tartu Leivakombinaadiks. Taasiseseisvunud Eesti algaastatel toimunud erastamise käigus asutati 1993 aastal eraaktsiaselts Pere Leib. Täna Ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast, mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi, kogu Tartu ja Lõuna-Eesti suurimaks ja kesksemaks leivatööstuseks. Uhkusega võib tõdeda, et läbi rohkem kui 100 aasta on leivatootmine Tartus endiselt omal heal tasemel alles. Eesti Leivatööstus on traditsiooniliste leiva-ja pagaritoodete valmistaja. Rukkileivad, peenleivad, saiad, sepikud, tordid, koogid ja küpsised on pika nimekirja lühike kokkuvõte.
Rotermanni leivavabrikust ja leivatehasest nr 2. Leivatootmine Tartus Tartus alustati tööstuslikku leivatootmist 1912. a leivatehases CERES. Leivatööstuse avajateks olid Taani ärimees Lorenz Sander ja pangajuht Woldemar von Roth. Eesti Vabariigi ajal tööstus laienes. Tehas sai veski Kuldtera. Nõukogude ajal moodustati Jahu- ja Leivakombinaat. 1963. a sai kombinaat uue nime – Tartu Leivakombinaat. 1970. a rajati uus kaasaegne leivatehas aadressiga Ringtee 2. 1993. a asutati eraaktsiaselts Pere Leib. 2005. a kannab nime AS Pere Leib Tootmine. Iseseisvunud Eesti Vabariigi aastatel olid leivatööstused peamiselt väikesed eraettevõtted. Leivatööstuse ülesandeks oli varustada pagaritoodetega just linnarahvast. Maal küpsetas iga pere oma leiva ise. Üleminek ainult tööstuses küpsetatud leivale toimus 1940. a pärast Eesti okupeerimist. Nõukogude korra ajal võeti ka leivatööstuses suund suurettevõtete loomisele. 1980. aastatel oli Eestis 18 leivatehast. 28
AS Kalev Chocolate Factory on Eesti Kaupmeeste Liidu liige. AS Vilma toodab pagari- ja kondiitritooteid ning jahulisi pooltooteid. Ettevõtja omab jahukondiitri sektoris sissetöötatud kaubamärki Vilma. Samuti on AS-il Vilma hästi toimiv tootmistegevus ning oskustööjõud. AS Vilma on asutatud 1. mail 1945. Tookordne riiklik ettevõte sai nimeks Viljandi Leivakombinaat. Täpselt 50 aastat hiljem ostis kombinaadi ära ettevõtte töötajate poolt 26. oktoobril 1991 loodud eraaktsiaselts Vilma. ASi Kalev Jõhvi Tootmine leiva ja saia tootmise traditsioonid ulatuvad 50 aasta tagusesse aega. Tänapäeval on ettevõtjal kaks tootmistsehhi kahes Ida-Virumaa linnas: Kiviõlis (küpsise tootmine) ja Jõhvis (leiva-saia ja kondiitritoodete toomine). AS Kalev omandas 99,1% ASi Kalev Jõhvi Tootmine (endine AS Järle) aktsiakapitalist 24. detsembril 2003. 1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas pidama kondiitriäri
väljatöötamisel. Paljud masinad said prototüüpideks seeriamasinatele. Näiteks ümbervallitajad, roopvallitaja, tigukraavimasin, reguleeritava haardelaiusega freesturbapööraja, pneumovallitaja, kallurroomikvanker. Esmakordselt rakendati Tootsis turba väljaveol elektrifitseeritud raudteetransporti ja briketi vedu tarbijatele konteineris. Töötati välja ümbervallitamise süsteem koos. Tootsis on tehtud ja eksporditud masinaid. Alates 1996 aasta novembrist on Tootsi Turvas eraaktsiaselts. Aastast 2002 kuulub kontserni VAPO OY Paikneb tootmisüksustena: Pärnumaal Tootsi ja Lavassaare vallas, Ida Virumaal Puhatus, Harjumaal Turba asulas ja Peningis. Brikettitehas lõpetas tootmise 2011.aasta alguses. RAS Oru. I järk 1964 a. 125000 t/a. Toodab Sirgala karjääride alla minevatelt aladelt. II järk Puhatu baasil 1969. a. 125000 t/a. 1987. a. tootis 34 % projektvõimsusest (suured tulekahjud, sest suured väljakud). Praeguseks
annaabi.ee 
