(Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) osjalaadsed (Equisetales) kidataimed (osjad) sõnajalgtaimed (Sphenophyta), (Polypodiophyta) (Equisetopsida) osjalaadsed (Equisetales) kidataimed (osjad) sõnajalgtaimed (Sphenophyta), (Polypodiophyta), (Equisetopsida) Equisetophyta) osjalaadsed (Equisetales) kidataimed (osjad) sõnajalgtaimed (Sphenophyta), (Polypodiophyta), (Equisetopsida) Equisetophyta) Athyriales keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed
Metsvareskold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed Karukold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed OSJAD Põldosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed Equisetum arvense Equisetum Equisetaceae Equisetales Equisetopsida Equisetophyta Plantae Aasosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed 6 Metsosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed SÕNAJALAD
vaheldumisi (plektosteel) Võib esineda erilehisust Õhulõhed mõlemal lehepinnal.Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed.Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga 25. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed Klass Equisetopsida = hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhjapoolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis Üks sugukond ühe perekonnaga: sugukond osjalised Equisetaceae perekond osi Equisetum Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed
Eose kest koosneb kolmest kihist: intiinist, eksiinist ja periinist. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond – osi. Liikide üldarv on 30-35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste – kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi)
Eose kest koosneb kolmest kihist: intiinist, eksiinist ja periinist. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30- 35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude
Eose kest koosneb kolmest kihist: intiinist, eksiinist ja periinist. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30- 35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude
annaabi.ee 
