Leleti lugu ei lõppenud mingi ootamatu puändiga vaid kõik läks nii nagu arvata oli. Vaatamata sellele, et ta püüdis koguaeg midagi vastupidist loota ja uskuda.Ta sai kaks aastat vangistust, maksimum oleks võinud olla viis aastat. Ainuke asi, mida lõpuks Lelet soovis oli see, et keegi tuleks ja küsiks talt kuidas tal läheb. Õnneks pole see noorteromaan liiga moraliseeriv (kuigi moraal tuleb kaasa iseenesest, paratamatult). Kirjanduslik stiil on mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv. Raamatu moraal rõhub sellele, et isegi siis, kui püüda ja üritada niiöelda kõige paremat, võib elu allamäge veereda. Üritada ju võib, aga kergem on siiski lasta asjadel kuidagi omasoodu veereda. 20. eluaasta eel pole sa ju niiväga elukogenud ega teadlik, mida see veeredalaskmine õieti kaasa tuua võib.
Tuleb valida kuningas ja tema vastuvõtuks käskis Vanaisa kaevata suure ja laia jõe mille nimi on Emajõgi. Kui jõgi valimis tuli Vanaisa seda hindama , kui ta nägi ,et karu ja mutt on porised kiitis ta neid raske töö eest ja porine värv jäi neile mälestuseks raskest tööst ,hundile jäi aga must nina ja käpad. Kuna vähk jäi talle esialgu märkamata sai vähk vihaseks ja küsis kas Vanaisal silmad seljataga pole. See kes endale silmad seljataha sai polnud Vanaisa vaid vähk ise. Eputav kuldkollane lind ei tohtinud aga jõest juua ja pidi kõiki lõbustama. Lõpuks valas Vanaisa kuldsest kausist vee jõkke ja nii sündiski Emajõgid. Keelte Keetmine Inimesi oli palju ja nende elukoht jäi neile kitsaks ja nad ei saanud enam omavahel läbi. Vanaisa sooviks oli et nad leviksid üle maa. Ta kutsus iga rahva Katlamäele et anda igale rahvale oma keel ja nimi , tava ja eripära. Ta süütas lõkke ja lõkkele asetas katla. Katel täitis soovid
nähtavasti siiski armastuse nappus, seda kinnitavad mõlemad teosed. Kui keegi küsiks, kumba romaani eelistada, siis jätaksin Henno oma teiseks. Mulle isiklikult tundub küll, et "2 grammi hämaruseni" on päris loomulikult jahe mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv. See on raamat noorte trööstitust elust. Näitab, et isegi siis, kui püüda ja üritada niiöelda kõige paremat, võib elu allamäge veereda. Üritada ju võib, aga kergem on siiski lasta asjadel kuidagi omasoodu veereda. 20
viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis Laitse härrastemaja ehk Laitse loss, nagu teda sajandi vältel kutsutud on, valmis Woldemar von Uexkülli tellimusel 1892. aastal. Uhke ja eputav historitsistlik, suurepärase kivitööga tahutud paekivist lossihoone on segu tuudorist ja gootikast, ehtne 19. sajandi teise poole historitsismi näidis. Tõsimeelsuses ei saa arhitekti ka parema tahtmise juures süüdistada, niivõrd säravalt on kokku põimitud elemente eri stiilidest. See oli historitsismi kõrgaeg, kus Eestis avastati puhta, filigraanselt töödeldud paekivi võlu. Romantikat õhkub lossist juba
Kirjeldasid ilusaid stseene nt lamburiarmastusest. idüll. Apollonios oli mõna aega ka rmtkogu ülem. Tema ei armastanud lühivorme, vaid püüdis taastada kreeka eepika traditsioone. Ainsa meieni säilinud hellenistliku eepose autor. Rääkis sõidust kuldvillakumaale. Suht lähedal Kallimachose müt luulele. Samuti stilistiliselt rafineeritud ja vanu osaliselt ununenud müüdiversioone kunstiliselt kombineeriv ja nendega eputav. Seega selget pol ega ük-likku sõnumit nendes teostes eiolnud. Tehti kunsti kunsti pärast (naudingu pärast). Klas ja arh per kirjandusel alati mingi sügav pol jms eesmärk. Filosoofia ja teadus. Klas per-l olid need praktiliselt koos, ei saanud eristada. Filosoofid olid teatud mõttes loodusfilosoofid. Nüüd läksid mõlemad oma rada. Filosoofia keskendus õnne saavutamise probleemidele. Füüsilist maailma hakkasid seletama erinevad teadusharud. Viimane universaal, kes
annaabi.ee 
