Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama. Üks päev võitis ta püstoli ja hakkas sellega eputama. Ise laskis veel ühe inimese sauna akna puruks, Köster aga tuli veel pragama.
Muidugi ei pruugi ka väljas käimise jaoks raha olla, seetõttu istutaksegi kodus, nukrutsetakse ja kadestatakse rikkaid inimesi. Minu arust pole õige, et inimesed pidevalt oma varanduslikku jõukust tähtsustaksid. Tihti puutun sellega koolis kokku. Näen, kuidas neiud-noormehed tulevad iga päev kooli uute firmariietega, kaelas sädelevad ehted, käe peal uhked kellad ning neidudel jalas peaaegu et lausa ballikingad. Kool ei ole õige koht, kuhu eputama tulla, siin käiakse ju eelkõige ikkagi õppimas. Muidugi leidub selliseid, kes on küll rahaliselt jõukad, aga eriti seda välja ei näita. Kuid palju näen ka neid, kes oma hea elu tõttu muutuvad kuidagi domineerivamaks. Mul on raske selliste läheduses olla. Võib-olla olengi veidike kade, kuna ise kõige rikkamate hulka ei kuulu, aga ausalt öeldes, ega ma selliseks saada ei tahagi. Teinekord mõtlen, et äkki oleks parem, kui meie kool teeks kohustuslikuks koolivormi kandmise
usaldusväärne sõpruskond. Üldse on moodne eestlane suhtlemisaldis, kuid võõrastega eriti avameelne, pigem kinnine ja reserveeritud, kuid alati siiski viisakas ja heade kommetega. Oma positsioonist ja kõrgest töökohast tulenevalt on ta ka majanduslikult kindlustatud, et mitte öelda rikas. Sellest tulenevalt saab ta endale üsna palju lubada ja enamuse oma soovidest rahuldada. Moodne eestlane kipub aga oma majanduslikkun heaolu liialt rõhutama ja sellega eputama. Selle ehedaks näiteks on uhked, luksuslikud ja eksklussiivsed autod ja kuninglikud häärberid. Eelmainitud tõsiasja põhjuseks võib olla see, et olles terve elu elanud viletsalt või alla keslmise, tahab ta nüüd, olles pääsenud rahapaja juurde, maitsta rikaste külluslikku elu. Seda ei saa talle ju pahaks panna. Iseasi on aga see, kas saavutatu ka tema ootustele vastab. Igal mündil on ju ka teine külg, mis ei pruugigi nii särav olla.
Kaua aega on juba olnud selline ütlemine, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Eestlased on kahjurõõmsad inimesed, neil on sageli hea meel, kui teistel läheb halvasti, see ei käi õnneks kõigi kohta, aga peab tunnistama, et enamus on sellised. Kui aga on vastupidi, et hoopis teistel läheb paremini, siis see paneb pingutama ja annab tahtejõudu, et jõuda sama kaugele ja, et saavutada sama või veel rohkemgi. Ja kui lõpuks see saavutatud on, siis hakatakse uhkustama ja eputama. See on eestlaste puhul tüüpiline. Rääkides eestlaste elu-ja mõtteviisist, siis see pole just kiita. Nad ei püüdle mitte kuhugi poole, hommikust õhtuni on nad tööl, teenivad meeleheitlikult raha, et ära elada. Peale tööd ollakse surmväsinud, süüakse ebatervislikku toitu, vaadatakse televiisorit ja minnakse magama ja nii päevast päeva. Puhkepäevadel lihtsalt ollakse ja puhatakse, tehakse tugitoolisporti ja juuakse alkoholi, mis on eestlastele väga kohane
aprillinalja. Õpetaja hakkas meid otsima, kuid ei leidnud. Lõpuks me tulime WC-st välja ja ütlesime:" Aprill!" Noomida õnneks ei saanud, ning õpetaja hakkas naerma. Tänapäeval pikapäevarühmas õpitakse, nagu vanastigi. Kui kõik on õpitud, saab mängida, või niisama olla. Kes bussiga koolis ei käi ja elavad ligidal, võivad koju minna. Minu meelest on tänapäeval palju parem koolis käia, kui vanasti. Aga koolivorm oli hea, kuna siis olid kõik võrdsed ja keegi ei saanud minna eputama, et näe, minul on uhkemad riided. Arvan, et eriti suurtes koolides oleks koolivorm hea. Paljud lapsed on ka tänapäeval kooli üle vingunud, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Võrreldes tänapäeva kooli vanaaja kooliga, siis tollel ajal oli lastel rohkem kohustusi, kui praegu. Näiteks klasside pesemine, ÜKT tunnid, suvine töö kooliaias. Kuid nagu igal ajastul on midagi head ja midagi halba, siis nii on see ka koolielus. Nii jääb see ka tulevikus. Igale
Laurile appi ei läinud. Me ei saanudki teada, miks Malle nõnda käitus. Kas sina oleksid Malle asemel nii käitunud? Et teiste ees Mida sina oleksid Malle asemel teisiti eputamine ei lõpe teinud? hästi. Mis sa arvad, kas Malle oleks siis kukkunud, kui ta poleks Lauri ees eputama hakanud? Mis sa arvad, mida Malle sellest loost õppis? Kinnistav Lõvi ütleb sulle nüüd lauseid. Sina lõpeta Laps lõpetab lause Laual etapp ja kordab lausenoobid, lause. terviklause. kus sidesõnad 1
auväärt piiskopile maksaksime kaks 261 marka kullatud hõbedas, kuus Pariisi naela tükk. Ent seda kaht marka pole ma veel kokku saanud. Te teate ka seda.» «Ma tean, et ma vajan raha,» ütles Jehan juba kolmat korda. «Mis te sellega teete?» See küsimus pani Jehani silmades lootusetulukese särama. Ta tegi jälle meelitava ja magusa näo. «Uskuge, kallis vend Claude, paha mõttega ma teie poole poleks pööranud. Ma ei hakka teie rahaga kõrtsides eputama ega Pariisi tänavail kuldbrokaadist vaibaga hobusel ja lakei saatel, cum meo laquasio, ümber ratsutama. Ei, vennas, ma vajan raha heaks otstarbeks.» «Mis hea otstarve teil siis on?» küsis Claude veidi üllatunult. «Mul on kaks sõpra, kes tahavad ühele vaesele lesknaisele Haudry kogudusest lapsepesu osta. See on armutöö. Vaja läheks ainult kolm floriini ja ma annaksin ka oma osa.» 1 5 2 «Kuidas teie kahe sõbra nimed on?» «Pierre l'Assommeur ja Baptiste Croque-Oison. 1» «Hm
annaabi.ee 
