Moliere: kirjanikunimi. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Julge satiir, „Tartuffe“ pärast kritiseeriti, rünnati, laimati. „Misantroop“. Peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid värvikamalt ja laiemalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Vahe satiir. Lahkas inimloomust koos selle vooruste ja nõrkustega. Komöödiad kannavad humaanset moraali ja filosoofiat: ta on inimlikkuse, inimliku lihtsuse pooldaja. Satiiri märklauaks on peenutsejad, teadmistega eputajad, silmakirjalik vabadus. Enamik tegelasi on mitmekülgsed. Näidendite lõpud on tihti kunstlikud, süžee arendus polnud tema tugevaim külg. Tugevus: tegelase karakteri psühholoogiliselt peen ja vaimukas esitus. Näidendi paneb särama sõnakoomika.
Aga tema teater satub võlgadesse ja pannakse kinni, nad jätkavad etendustega Lõuna-Prantsusmaal. Nad hakkavad omale patrooni otsima. 1650 Lyonis, commedia dell'arte, nad mängivad itaalia jante. 1655 tuleb neil esimene oma näidend ,,Tuulepea". Louis XIV vend hakkab nende patrooniks. Moliere sebib omale kuninga audientsi, et taotleda luba vahel Louvres mängida. Nad saavadki selle õiguse, aga tohivad ainult komöödiaid ja tragöödiaid seal esitada. ,,Naeruväärsed eputajad" satub kriitika alla vähese kombelisuse ja liigse flirdi pärast. Seltskonnale see ei meeldi, aga publik oli vaimustuses. Moliere hakkab suhtlema kirjanikega ja lepib ka isaga ära. Näidend ,,Meest kool". 1622 abiellub ta Amandaga, nad saavad kolm last, kellest kaks surevad. Edukas näidend ,,Naiste kool". 1664 sünnib poeg, kes sureb. Näidend ,,Tartuffe", mille kuningas ära keelas, sest see ründas kirikut ja oli usuvastane. 1665 näidend ,,Don Juan", mille aluseks on mingi hispaania lugu
Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud [inimesed]. Tähistused: Õ – tõeline õpetlane (eelduse subjekt) ning I – tagasihoidlik [inimene] (eelduse predikaat).26 Eelduse valem: Õ+ aI–. Ü: I– i Õ–, Mõni tagasihoidlik [inimene] on tõeline õpetlane. (lim.) M: Õ+ e (¬I)+, Ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik [inimene]. V: (¬I)+ e Õ+: Ükski mitte-(tagasihoidlik [inimene]) pole tõeline õpetlane. (VVT: Eputajad pole tõelised õpetlased. ☺ ) T: (¬I)+ a (¬Õ)–: Kõik mitte-(tagasihoidlikud [inimesed]) on mitte-(tõelised õpetlased). (VVT: Eputajad on ajukääbikud. ☺ ) 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. Väide on tõlgendatav osaeitavaks: Mõni lõbu pole lubatud [tegevus]. Tähistused: Õ – lõbu (subjekt), U – lubatud [tegevus] (predikaat); Õ– oU+. Ü: Ei saa teostada. M: Õ– i (¬P)–, Mõni lõbu on mittelubatud. V: (¬P) – i Õ–, Mõni mitte-(lubatud [tegevus]) on lõbu.
Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud [inimesed]. Tähistused: Õ tõeline õpetlane (eelduse subjekt) ning I tagasihoidlik [inimene] (eelduse predikaat).26 Eelduse valem: Õ+ aI. Ü: I i խ, Mõni tagasihoidlik [inimene] on tõeline õpetlane. (lim.) M: Õ+ e (¬I)+, Ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik [inimene]. V: (¬I)+ e Õ+: Ükski mitte-(tagasihoidlik [inimene]) pole tõeline õpetlane. (VVT: Eputajad pole tõelised õpetlased. ) T: (¬I)+ a (¬Õ): Kõik mitte-(tagasihoidlikud [inimesed]) on mitte-(tõelised õpetlased). (VVT: Eputajad on ajukääbikud. ) 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. Väide on tõlgendatav osaeitavaks: Mõni lõbu pole lubatud [tegevus]. Tähistused: Õ lõbu (subjekt), U lubatud [tegevus] (predikaat); խ oU+. Ü: Ei saa teostada. M: խ i (¬P), Mõni lõbu on mittelubatud. V: (¬P) i խ, Mõni mitte-(lubatud [tegevus]) on lõbu.
annaabi.ee 
