aga siiski 1015 km eemal. Reaktori rajatised pidid aga vastu pidama kuni kuuepallisele maavärinale. 4. Ameeriklase versioon: lugusid kuritahtlikest ameeriklastest, kes iga hinna eest ihkasid NSV Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud. Et Tsernobõli katastroofi põhjustada, pidanuks neil olema meeskonnas õõnestaja, nad oleksid pidanud sundima Nõukogude teadlasi tegema vigu reaktori konstruktsiooni analüüsil või põhjustama seitsmepallise maavärina epitsentriga otse reaktori all. ESIMENE PILT: Avalikkuse ette on jõudnud 9. mail 1986. aastal tehtud pildid Tsernobõli tuumajaamast, kus hiljuti oli suurõnnetus. Selle ajani hoidis NSV Liit juhtunut pooleldi saladuses. (Reuters) Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikutele osutatava sotsiaal ja arstiabi kohta Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatada saaanud isikute sotsiaal ja arstiabi parandamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1
veehoidlate täitmisel tekkida võivad maavärinad. Nimelt suureneb veehoidla piires koormus maapinnale, mis võib maakihtides paindeid või nihkeid esile kutsuda(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Seda kohta maakoores, kus maavärina puhul toimub kihtide omavaheline liikumine, kutsutakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks. Epitsenter on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt. Pindmiste ja tehislike maavärinate puhul laguneb kolle epitsentriga enam-vähem kokku. Hüpotsenter jääb tavaliselt maakoore piiresse, s.o kuni 60 kilomeetri sügavuseni maapinnast.Mõnedel juhtudel võib süvavärina kolle paikneda vahevöös kuni 700 kilomeetri sügavusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 8 Kõige tugevamad ja ohtlikumad maavärinad on seotud tektooniliselt ja vulkaaniliselt aktiivsete maakoorelaamade servadega. Eriti just laamade põrkeservadega, kus vastakuti
suurenb. Sellisel juhul kõneldakse mere regressioonist 10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 11) Laamtektoonika.Globaaltektoonika ehk laamtektoonika kohaselt vaadeldakse ookeane pidevas arengus sõltuvalt laamade liikumisest. Eristatakse algstaadiumis olevat (Punane meri), laienevat (Atlandi ookean), maksimaallevikuga
mis on pärit I sajandist. Sealseid arheoloogilisi jäänuseid kaunistavad mitmevärvilised mosaiikpõrandada, eeskujulik vannide ja veesüsteem, mis jookseb läbi aias seisvate kujude. Cerro da Vila külastuskeskus näitab erinevaid aspekte igapäevaelust ja ka gruppi silotorne Islami perioodist ning sadamast Rooma ajast. Militaararhitetuur IdaAlgarves Kuigi 1755. aasta maavärin epitsentriga Lissabonis tõi Algarvesse suure hävingu, säilisid siiski paljud kindlused ja kaitserajatised, mis kunagi kaitsesid regiooni. Müürid meenutavad mauride ja keskaja arhitektuuri. Alcoutimi kindlus, mille moslemid vallutasid XIII sajandil, esitleb uhkelt oma torne ja peaaegu ringiujulisi müüre, mille vahelt võib leida väiese muuseumi arheoloogiliste leidude ja vanade hoonete jäänustega.
annaabi.ee 
