elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Trihhomoonas Ülemaailmselt levinud parasiit. Ta elutseb meeste ja naiste kuse ja suguteedes, kahjustab seal epiteelkudet ning põhjustab haigust nimega trihhomonoos. Niiskel pinnal püsib elus 12 tundi. Eeskätt on suguhaigus. Taimviburloomad roheline silmviburlane Loomviburloomad lamblia, trihhomoonas Lõpp
Sidekude-veri erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid Sidekude limaskesta all – skretoorsed ja ripsrakud Ripsepiteel - Nimeta joonisel olevad struktuurid, rakud, koed Pankreas. 2 sorti epiteelkudet: ülesanne 1. näärmeepiteelil – sekreteerib nõret ja hormoone 2. epiteelkude - kate ja vooderdus. veresooned endoteel ühekihiline lameepiteel Sidekude – moodustab sagarate vahelised seinad, Vedel sidekude - veri toitainete jm ainete kanne
transporditakse raviasutusse. (Jänes 1989: 488) Kui kannatanu ei asu elamute lähistel, siis tuleb ta võimalusel viia tuulevarju ning katta soojade riiete ja tekkidega. Külmavõetud kohta tuleb soojendada kaalukalt- ei tohi kasutada kiirgavat soojust, nagu soojenduslamp või lõke, kuna külmunud nahk saab kergesti põletusi. Võiks kasutada enda keha soojust. Kindlasti ei tohiks külmakahjustust hõõruda lumega- jääkristallid lõhuvad niigi õrna epiteelkudet. Tuleb hoiduda märjakssaamisest, kuna niiske nahk kaotab kordades kiiremini soojust. Tuleb kutsuda abi 112. (Tervishoiuakadeemia 24.10.2015) Külmakahjustus on inimorganismile ohtlik trauma. Kui sellele reageerida õigeaegselt ning osutada vastavat esmaabi, saab ära hoida hullema- kahjustatud koha gangreeni ja selle tagajärjel amputatsiooni. Kasutatud allikad Jänes, H. 1989. Tervise teejuht II köide. Tallinn: Valgus Jänes, H. 2000. Koduse ravi ABC. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi
· TSÖLIAAKIA JA TERAVILJA-ALLERGIA Teravilja-allergikud ja tsöliaakiat põdevad inimesed peavad praktikas järgima enam-vähem samu dieedinõudeid, kuigi tegemist on kahe täiesti erineva haigusega. Tsöliaakia on ravimatu krooniline soolestikuhaigus, mille puhul tuntud teraviljades (= nisu, oder, rukis) sisalduv gluteen tekitab soolestikus põletikulisi protsesse, mis kahjustavad peensoole epiteelkudet. Teraviljadest sobivad tsöliaakiat põdevatele inimestele ainult kaeratooted, kuid need peavad olema "puhtad", st ei tohi sisaldada teisi teravilju. Kaera kasutamist alustatakse arsti järelevalve all. Fazeri sortimendis ei leidu kahjuks tsöliaakiahaigetele sobivaid tooteid. Teravilja-allergia, nagu ka teiste allergiate puhul, on tegemist mingi allergiat põhjustava aine ehk allergeeni poolt vallandatud organismi kaitsereaktsiooniga. Allergia ehk ülitundlikkuse
lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal, keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta, häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni. Väljakujunenud lamblioosi puhul võivad inimesel tekkida kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustused. Trihhomoonas ülemaailmse levikuga parasiitne loomviburloom. Elutseb kuse-ja suguteedes, kahjustab epiteelkudet ning põhjustab haigust trihhomonoos. Levib suguhaigusena. Niisketel pindadel näiteks käterätil võib elus püsida 1-2 tundi. Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige keerulisema ehitusega algloomad, elavad mageveekogudes ja niiskes pinnas. Liiguvad ripsmete abil, ripsmed liiguvad faasides mis tagavad lainetuse. Ripsloomadel kaks erineva talitusega ruuma, suurem kontrollib raku elutalitlust, väiksem osaleb sugulise sigimise protsessis.
funktsioonist võib eristada katte-, imendumis-, näärme- ja tundeepiteeli. Epiteelkoes on hulgaliselt rakke ja väga vähe rakuvaheainet. Vastavalt asetusele koosnevad nad kihina/kihtidena tihedasti üksteise kõrval asetsevatest rakkudest. 12 Epiteelkudedes on alati olemas üksikuid rakke või rakurühmi, mis on säilitanud oma pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline). See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel. Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi: - lameepiteel - silinderepiteel - kuupepiteel Silinderepiteeli rakkude vabad pinnad võivad olla varustatud ripsmetega. Näiteks hingamisteedes. Sellise nn. ripsepiteeli ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat
annaabi.ee 
