non omnis moriar ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism
iseloomuomaduste kriitika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, korruptsioon, rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato) Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) Epistolograafia (kirjad, aga mis olid mõeldud tegelikult laiemale publikule lugemiseks, nt Cicero taas, ka Plinius noorem) Biograafia (Tacitus, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Eesmärgiks poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõnekunst!), aga ka jõudeaja (otium)
ulme kirjanike üle, samas kui Horatius heidab nalja nende armastuse paheliste palgete üle. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst ehk retoorika, sisaldas poliitilisi kõnesid ja retoorikaalased teoseid (Cicero) ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus) teaduslik-tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius) filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem) biograafia (Suetonius) romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Proosakirjandust eristas näiteks lüürikast see, et proosa kirjutamisele pandi peale rangemad nõuded kui luulele. Proosateoste kohta ei tekkinud üldistavat teriminit. Kui
Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet: poliitiliste eesmärkide saavutamine (kõned, ajaloo ja mälestuskirjandus);
annaabi.ee 
