kahele veerule. Simultaansus on siiski suurel määral tinglik, sest neid repliike loetakse ikkagi järgemööda ning lavalgi kõlavad nad enamasti vaheldumisi Kõrvalerääkimine - kokkupuutepunkte on monoloogilise kõnega. Publiku ja näitlejate vaikival kokkuleppel võetakse kõrvalerääkimist vastu kui tegelaskõnet, mida teised lavalolijad otsekui ei kuule ega peagi kuulma. Apostroof - Pöördumine kellegi või millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks ta kohal Epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast. Remargid - tekstisisesed autorimärkused, milles enamjaolt antakse lavateostuseks tarvilikke juhiseid tegelaste tulekute-minekute, liikumise, pauside, lavakujunduse, helitausta jne. kohta. Aktandid - teatud baasfunktsioonid, mida konkreetses süzees täidetakse paljudel eri viisidel. Niisugused funktsioonid on kõigile narratiivsetele tekstidele ühised. (N: ema-isa-laps peres)
osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised. 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama on näidend, mis koosneb kirjadest. 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad kostüümi, miimika jne kirjeldused. · Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku.
53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Dialoogi monologiseerumine. Dialoogi muutumine ühekõneks. Dialoog monologiseerub, kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine. · Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole. Erijuhtum: epistolaardraama (draama kirjades). · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.o suhtlemine iseendaga 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt Juhan Smuuli "Polkovniku lesk", Andrus Kivirähki "Aabitsa kukk" , Geraldine Aroni "Minu oivaline lahutus" Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised (dialogiseeruvad), st · tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente
(üldiselt määrab peategelase see, et tal on kõige rohkem teksti). Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel ja repliikide sidusust (repliigi tasand, stseeni/tervikteose tasand, ühe tegelase tasand) Dialogiseerumine monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, kui laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi poole, kui adressaadiks on publik või tema ise. Erijuhtum on epistolaardraama (draama kirjades). · Monoloog üksikkõne. Ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud või endassesuletud repliik, mis on semantiliselt ühtne (kõne või meenutus) või üksi oleva inimese kõne (soliloog; ka proloog ja epiloog). Monoloog avab tegelase siseelu. Monoloog edastab tehniliste või ajaliste piirangute tõttu lavale sobimatuid sündmusi. Monologiseerumine dialoog muutub üksikkõneks kõnestruktuuri alusel, kuigi tegelikult võib laval olla palju tegelasi
annaabi.ee 
