armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Armastus filosoofias Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (thymos), teadmine (epistm) ja mõistus (nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks: Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil. Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust tajutakse intellekti abil, näiteks kollektsioneerimine ja ristsõnade armastamine. Agap etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii-
Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) 7 nagu õiglus (dikaiosyn) 8, vaprus (andreia)9, vagadus (hosiots, eusebeia) 10, mõistlikkus (sphrosyn) 11 jpm., mis pidid sel ajal arusaamise järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia) 12. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistm) 13 ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus (techn) 14 , siis selle 5 Filosoofia ajalugu, antiikajast tänapäevani, lk 9 6 Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen, lk 16 7 Wikipedia, Sokrates, http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates, (6.06.09) 8 Sealsamas 9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 14 Sealsamas
elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia). Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistm) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus (techn) , siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks.
kvaliteedid nagu asjade lõhn, värvus ja maitse on vaid vaatleja tajumused. Berkeley: niihästi primaarsed kui sekundaarsed kvaliteedid on tajumused Kant: meile on tunnetatavad vaid asjad meie jaoks, mitte iseeneses. Põhjuslikkus, aeg, ruum jne on tunnetuse viisid. Naturalism: me tunnetame maailma enam-vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama 66. Epistemoloogia Epistemoloogia [epistm + logos] tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. - Mida me võime teada? - Millised on meie teadmiste piirid? - Mis on teadmine? - Kuidas õigustada oma uskumusi? 67. Mis on teadmine? Traditiooniline teadmise käsitlus mõistab teadmist kui õigustatud tõest uskumust. Juba Platon arutles dialoogis Theaitetos teadmise määratluse üle, mille
annaabi.ee 
