kui see, mida võivad koguda vaatlejad väljastpoolt. Sest kui meie isik on ja enamasti ongi "naiivne katseisik", kes pole tutvunud statistiliste andmetega omaenda või sarnaste juhtumite kohta, sarnanevad tema vahetud ja siirad otsustused tõenduslikult mis tahes teise naiivse vaatleja tajuot- sustustega välismaailma faktide kohta. Chase'i intuitiivsed otsustused oma kvaalide püsivuse kohta pole episteemiliselt paremas seisus kui tema intuitiivsed otsustused näiteks valgustuse intensiivsuse või toatemperatuuri püsivuse kohta või tema enda kehatemperatuuri püsivuse kohta. Oma keha seesmise seisundi poole pöördumine ei muuda episteemilise seose intiimsust ühelgi erilisel viisil. Kas Chase'il on palavik või ta ainult tunneb ennast palavikuliselt? Kui ta ei ole just astunud samme omaenda soorituse normeerimiseks ja läbikontrollimiseks, pole tema arvamus, et tema palavikuta-
Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine); 3) mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik. Mis on teadmine? Võib eristada 3 erinevat tähendust: 1) teadmine, kui tuttav olek kellegagi või millegagi. 2) teadmine, kui oskus midagi teha. 3) teadmine, kui teatud info omamine.
võimalik avastada, et need osutavad samale asjale. B-tüüpi materialistid on Levine, Loar, Papineau, Tye, Block, Stalnaker, Lycan, Perry. B-tüüpi materialismi kriitika. Chalmersi kriitika B-tüüpi materialismile: Teadvuse poolt tekitatud episteemiline lõhe erineb episteemilistest lõhedest teistes valdkondades, nt vee või geenide puhul. Seal ei saa esitada sarnaseid episteemilisi argumente. Teadvuse ja füüsikaliste seisundite samasus osutub episteemiliselt primitiivseks: see pole tuletatav kõikidest füüsikalistest tõdedest. (Kui see oleks nii tuletatav, oleks tegu A- tüüpi materialismiga). Kui sellised identsused on primitiivsed ning neid ei saa lahti seletada, siis peaks olema tegemist fundamentaalsete loodusseadustega. Sellisel juhul aga osutuvad fenomenilised omadused füüsilistest omadustest erinevateks, sest fundamentaalne loodusseadus ühendab alati eri tüüpi omadusi. C-tüüpi materialism
uuele paradigmale. Th. Kuhn on täpsustanud paradigma mõistet, võttes kasutusele matriitsi mõiste (Aarnio, 1. lk 53-55). Paradigmat võib mõista kui teadlasi ühendavat raamistikku, milles nende professionaalne kommunikatsioon toimub suhteliselt probleemideta ning teaduskollektiivides esitatud “asjatundjate hinnangud” uurimistööde kohta on suhteliselt üksmeelsed. Selles käsituses aitab õigusteaduslik paradigma täpsemalt väljendada, mida tähendab õigusteadusele iseloomulik episteemiliselt sisene vaatenurk. Paradigmale on seejuures tüüpiline mõisteline avarus, suhteline käsituste elastsus matriitsi raames. Lühidalt: teaduses on aegruumis kõik arusaamad vaid suhteliselt püsivad. Paradigmad koosnevad prof.A.Aarnio järgi järgmistest elementidest (Aarnio, 1., lk 53): 1) sümboolsed üldistused; 2) seosed objekti üldjoontes kujundavate mallidega; 3) seosed ühiste väärtuste ja normidega; 4) ühised teaduslikud eeskujud, s.o
annaabi.ee 
