valitsustevaheline koostöö ja rahvusvaheline valitsusteväline koostöö (nt Greenpeace, Red Cross) • majanduslik - Uus majandusareng - “kaaluta majandus” – teadmiste majandus – informatsiooniajastu – postindustriaalne ühiskond -tehnoloogilised kirjaoskajad Igapäevaelus: • Uus-individualism –> Enesetaasloomise järeleandmatu rõhutamine; Lõputu isu kohese muutuse järele; Vaimustus sotsiaalsest kiirendusest ja dünaamilisusest; Lühiajalisus ja episoodilisus. Nt. käsilevõetud lühiajaline projektitöö, eneseabi käsiraamatud, pidev identiteedi muutmine • Töökäitumise teisenemine: Amet kogu eluks! Töö väljaspool kodu! Töö täisajaga! Meeste-naiste ebavõrdsus! EI KEHTI! 3. ’Globaaldebatid’ 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikkus põhineb kahel valikul: koostöö loodusega ja looduslike
Mobiilsus Uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga) Igapäevaelu globaliseerumine Uus individualism eneseloomise rõhutamine, identiteedi muutmise tööstus (nt ilukirurgia), isu kohese muutumise järele, vaimustus sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus ja episoodilisus (töötamine ühe tööandja juures mitukümmend aastat on minevik) Eneseabi käsiraamatud, küberseks, pidev indentiteedi muutmine Töökäitumise teisenemine (ehk asjad, mis ei kehti enam) amet kogu eluks, töö väljaspool kodu, tää täisajaga, naiste/meeste ebavõrdsus) Massikultuuri levik samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid David Held: globaaldebatid
Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal. Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte. 5. Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte. 6. Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega
Ka Horatius 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on eepose nimi, Aeneas on peategelase nimi 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero valitses aastatel 5468, Flaviused 6996. Selle aja eepikale omast: kõnekunsti reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast? Rütmistatud proosa (loits, maagiline tõotustekst, needus, leping vm), tavaliselt algriimis, palju kõlakujundeid, fraasid enam-vähem ühepikkused
nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;. Ilus Elviira. Burleskne jutustus (2015) - halekirjanduse ehk jenowewa-lugude irooniline ülekirjutamine; naiskirjutuse üks võimalusi, mis pole feministlik või stereotüüpe lõhkuv, vaid pealkirjas olevast ,,ilusa naise" määratlusest lähtuv: kuidas ta mõtestab iseseisevust, ja sõltumatust jms. Jälle fragmentaarne lugu. Domineerib episoodilisus ning katkendlikkus. Linnu silmad (2016). 13. Millised on kaasaegse eesti näitekirjanduse peamised tendentsid ja autorid? Tekste ja autoreid võrreldes 90ndatega rohkem. Tekstide kirjanduslik staatus muutub problemaatilisemaks/postdramaatilise teatri pealetung kirjanduskeskne situatsioon on teatrikesksega asendunud. 00ndate teisest poolest suureneb autoriteatri fenomen (Urmas Lennuk, Andres Noormets, Ivar Põllu, Eero Epner jt). Grupitööd on senisest rohkem (NO99 teatri fenomen)
on tõusnud etteotsa 18-24 a inimesed (noored täiskasvanud). Sotsiaalprofiil: 20% paneb toime kuriteo alkoholi- või narkojoobes, enamus grupis. 90 % poisid. Ilma kindla tegevusalata alaealiste arv väheneb (samas üritatakse lihtsalt inimesi peakirjas hoida koolides jne). Enamusel on eesti kodakondsus, u 25% eelnevalt karistatud või kuriteo toime pannud. Suur osakaal on kergematel varavastastel kuritegudel. Mõjufaktorid: 1) noor mees 2) enamik ühe korra kerge kuriteo 3) episoodilisus enamasti õiguskuulelik täiskasvanu Seotud piiride kompamise ja puberteedieaga. Selline kogenematus muidugi laseb ka neid kergemini registreerida. Peab arvestama mobiilsusega ja vähesema perekonna rolli ja kindlustundega. 2.6. Kokkuvõte Siiski igat liiki kuriteo toimepanemiseks peavad koos esinema 3 faktorit: 1. Potentsiaalne kurjategija; 2. Kuriteo toimepanemise võimalus; 3. Kuritegevuse kontrollimehhanismide vähesus või puudumine. Olulised tähelepanekud:
annaabi.ee 
