Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992. aastal "Lammas all paremas nurgas"; Ta on teinud episoodilisi rolle Soome ja Saksamaa filmides; 2006., aastal mängis ta lastefilmis "Ruudi"; 2007. aastal valmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse" 2 Dan Põldroosi rollid teles: 1995-1997 osales ta seriaalis "V.E.R.I"; 2001-2003 seriaalis "Wremja"; Alates 2007.aasta veebruarist hakati näitama seriaali "Sipelga 14", mis on seriaali "Wremja" uustöötlus Midagi Dan Põldroosist:
kust saatis kirju Hildale. Neiu Hilda suutis esimest korda oma vanad kirjad kõrvale visata ning pühenduda uutele. Muhem on Kulno parim sõber, need kaks on kõigi silmis nagu sukk ja saabas. Muhemi tegelaskuju avaldab peidetult mingit kibestumist ja valu ümbritseva suhtes, mis tuleneb arvatavasti Aino ükskõiksusest tema suhtes. Noor üliõpilane veedab meelsasti aega juues ja nalja visates. Õie Lillek on teoses üks väheseid episoodilisi tegelasi. Ta on kade ja tusane Aino peale, kes on temast tegelikult säravam ja ihaldusväärsem. Küll aga oskab Kulno asja ära kasutada ja käib mitmeid kordi Lillekaga jalutamas ja tantsimas. Antud proosateose aeg ja koht ei ole määratletud. Tammsaare süveneb teoses vaid tegelaste siseellu, jättes märkamata ümbruse ja olustiku. Peamised sündmused toimuvad kuskil jalutades, Kulno toas, Hilda juures. Mis linnas ja mis ajal, seda pole autor pidanud tähtsaks määratleda
Sensoorne mälu, kus info säilib väga lühikest aega, mitte üle kahe sekundi. Stiimulit enam ei ole, aga tajukujund säilib. Sensoorne mälu on ülitäpne nagu taju kaja või järelpilt. Lühiajaline mälu nn ,,töömälu", kestab 15-25 sekundit. Selles faasis antakse stiimulile tähendus, tekib mõte. Töömälu maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu ehk protseduuriline mälu, kus info võib säilida surmani. Seal võib esineda episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil).
liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline ülesehitus oli järgmine: · proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti · parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale · agoon näidendi peategelaste sõnasõda · parabaas (anapest) koori tähtsaim partii, mis kanti ette komöödia keskel · eksodos Parabaasi ja eksodose vaheline osa sisaldas harilikult olustikulise iseloomuga episoodilisi jantlikke stseene. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg ehk juhus. Seal, kus astub mängu juhus algab komöödia. Juhus on komöödia seaduspära, ja jumalatelt inimestele liikumine (jumalate sarnanemine inimestele). Komöödia võis esineda ka traagilises vormis. Õudus seisnes olemise ebaloogilisuses, mitte veristes tapatöödes
Kirjutab ka külajutte, enamasti on tegemist anekdootliku süzeega: Õrnasüdameline Tiina, Kenametsa noor Mihkel. Ainus novell, mis tol perioodil Loomingus avaldamist väärib, on Sillal (37) noore ratsaväelise konflikt teda ümbritsevate robustsete inimestega. Lugu on esitatud palavikus soniva peategelase monoloogina, lugeja ei saagi aru millal tegemist unenäo ja millal tõelisusega. TALLINNA TRILOOGIA: KÕIGI KOLME TEGEVUSKOHT TALLINNAS, OSA EPISOODILISI TEGELASI ON KA ÜHISED. 1938 ,,Tuli ja raud" tegevus algab 19.saj lõpul maal ja siirdub siis linna. Tegevusaeg u 50 a, jälgitakse kolme sugupõlve elu, püüdlus parema elujärje poole. Perekonnaromaan: kronoloogilises järjekorras antakse lõike tegelaste elust, vähem huvi pakkuvad lõigud jäetakse mitme aasta pikkuste lõikudena vahele. Kroonikalaadne. Rohkem agulimiljööd, vähem tehaseatmosfääri
annaabi.ee 
