EPISOODDRAAMA Inglise keele tund ÕPETAJA: Good afternood! POISID: Good afternoon! ÕPETAJA: Sit down, please! Kes ei tea tundi, hands up! ... Kõik teavad? ... Very good! Teeme tunni controle! Irregular verbs! First rida: teadma, hiilima, peitma, kannatlik olema... ANDRUS: Ei jõua! ÕPETAJA: Keep smiling! ...nägema, näitama, laimama, müüma, tagasi tõmbuma, magama. Second rida: osa võtma, võistlema, vigastama... GUIDO: Vissi! ÕPETAJA: Keep silence! ...kukkuma, roomama, verd jooksma, taluma... GUIDO: Mina ei saa mitte midagi aru... TOOMAS: Taluma – see on sama mis elama. ÕPETAJA: Stop talking! ...murduma, kaotama, põgenema... TOOMAS: Aa! Kas see põgenema peab olema flee-fled-fled või fly-flew-flown? ÕPETAJA: Seitsmendas klassis on fly-flew-flown ainult lendama! Speedily, speedily,muidu ei jõua! GUIDO: Vissi! ANDRUS: Ma ei jõua endagi oma! GUIDO: Saad kolaka! ANDRUS: Mul on juba üks neli! GUIDO: Sõber! ANDRUS: Guits! GUIDO: Ise tead! ÕPET...
EPISOODDRAAMA 11. klass NIMI: Armin Golovanov Episooddraama on uue, avatud draamavormi üks näide. Sellises näidenditüübis võib korraga areneda / olla mitu tegevusliini, konfliktid on hajutatud ning stseenid on lõdvalt seotud, lagunedes fragmentideks, mida võib väga erinevalt kokku monteerida, kasutades nende sidumiseks mitmesuguseid vahemänge. Algus- ja lõpp-punkti ei rõhutata ja konfliktil pole sündmuste ja tegelaste arendamisel olulist rolli. Avatud näidendis võib episoode ühendavaks osaks olla aeg, tegelane (koolis õppiv noor) jms
Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine
jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida võib vabalt kombineerida. 11. Mille poolest kõne draamas ja teatris erineb argikõnest? Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski
jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida võib vabalt kombineerida. 11.Mille poolest kõne draamas ja teatris erineb argikõnest? Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski
Tegevus on situatsiooni muutumine. 26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? Suletud vorm: · endassesuletud lugu · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus) · aja-, koha- ja tegevusühtsus · kõrvalliinid allutatud põhitegevusele · funktsionaalsus · sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges Avatud vorm: · vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid · Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz · Episooddraama · Seisundidraama · Stationendrama 27. Mida tähendab draama episeerumine? Seotud Bertolt Brechtiga DRAMAATILINE EEPILINE Kehastab sündmusi Jutustab sündmustest Teeb vaataja jälgijaks, tarbides ta aktiivsust Tõmbab vaataja kaasa Äratab vaataja aktiivsuse
Etteaste piiriks on tegelaste muutus. Ühe etteaste piires samad tegelased, tegevuskoht ja aeg. Võib kattuda stseeniga. Intermeedium vahemäng. Kompositsioonianalüüs: · stseenide järgnevus samaaegne või järgnev · stseenide hierarhia teater-teatris-stseenid · stseenide ühendatus põhjus-tagajärg-seos; vastandlike tegelaste ristumine, stseenide sarnasus, vaheldusfunktsioonid Seisundidraama minimaalne tegevus, kus lahenduseni ei jõuta Episooddraama pole terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu. On kogum sõltumatuid stseene, mida kombineerida. Draama lai käsitlus: näideldes esitatud fiktsioon, mimeetiline tegevus; kitsas käsitlus verbaalne dialogiseeritud tekst, mida sobib teatris etendada. Lava-saali suhe lava on mänguruum, saalil on vaatamisfunktsioon. Laval toimuv tähenduslik, saalis toimuv pole. Parateater (Grotowski) programmid, mille eesmärk on loovuse ja inimlikkuse otsing tegevuse ning
annaabi.ee 
