Lucretiuse (9855 eKr) toetub oma teoses ,,Asjade loomusest" Epikurosele, kes püüdis kõigile maailma hirmuäratavatele asjadele anda lihtsa seletuse. 66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Catullus (87 või 8454 eKr) on tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused on täpselt viimistletud ja läbimõeldud kompositsiooniga. Catullus kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu ning suunatud kindlate isikute pihta. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Rooma kirjanduse kuldse ajastu (80 eKr- 14 pKr) lõpu osa oli luule kõrgperiood. See langeb kokku keisririigi rajamisega Augustuse poolt. Osa poeete kohandusid toimunud muutustega ja isegi ülistasid Augustuse valitsusaega. Kuid teised suunasid
Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused kirjutatud justkui möödaminnes, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, keeleline värskus ja nõtkus. Lembelüürika. Lembelauliku tegi temast armastus rooma aristokraatiasse kuuluva kergemeelse daami vastu, keda ta nimetab Lesbiaks. Talle on pühendatud nii naljatlevaid kui meeleheitlikke luuletusi. Kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu, suunatud kindlate isikute pihta. Samuti on ta kirjutanud ka epüllione e pulmalaule. 42. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed. Oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja, see oli ka luule kõrgaeg. Sai suurima Rooma luuletaja maine. ,,Bucolica" e ,,Karjaselaul" pühendatud karjamaale. Koosnes kümnest nn valitud luuletusest, mis paljuski jäljendasid kreeka luuletaja Theokritose pastoraalset luulet.
keeletoimetajatel suurt peavalu valmistanud 2) värsiread on pikad ja loitsiva kõlaga. Pikk värsirida hakkab loitsivust toetama ja see hakkab toimima ka semantilisel tasandil. Luuletuse näide: "Yhel kaunil päeval" + tugevalt metafoorne ja sümboolne, selle juures võiks asja kirjeldada nii, et metaf kasutus on selline, et tähendus hakkavad ujuma v hämarduma v kokku sulama. + religioossus - palveline, ilmutuslik luule + kriitilisus tal on isegi teravat ja sapist epigrammilist loomingut + mõtlev luule võib nimetada filosoofiliseks luuleks sotsiaalkriitiline ja ilmutuslik tontide eest taganemine sellel on poliitiline alatoon varjatud ja poliitlised kihid temas ikkagi aeg-ajalt temas ilmuvad + võiks rõhutada seda, et luulest suur osa on nn pürgimusluule religioosses võtmes tähendab see seda, et see on pürg jumaliku teispoolsuseni + kultuuriallusioonid see võib viia selleni, et on tegemist luulega kultuuris. sagedasem on
Laaban saab radikaalse revolutsioonilise luule sümbolkujuks. Arno Vihalem Ta on autor, kes jõuds tekste avaldama hakata 30ndatel Eestis. Ta jõuab väikse hilinemisega raamatuteni (esimene raamat ilmub 50ndatel aastatel). Võib öelda, et lähtekoht on Arbujalik, kuid ta jõuab üsna kiirelt seda Arbujalikkust edasi anrendades isikupärase lahenduseni. Isikupärasuse üks iseloomulikemaid asju on see, et ta hakkab traditsioonilist luulet siduma absuridiluulega. Seal tuleb ka epigrammilist loomingut sisse. See nihutab luule traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga. Tal on rõhutatumalt väikeste asjade märkamist. Ta on kirjutanud terve luulesarja kirjavahemärkidest. Üks kenamaid luulekogusid on ,,Tsoo-loogia ehk ingel lindudega". Mingi analoogia on tal Laabaniga olemas, Laaban jääb servapealseks ka Vihalemm (väiksed asjad, absurd, pisikesed
annaabi.ee 
