kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust
ikkagi küsida, kas ei olnud just Kant see, kes rajas tee järgnevateks uurimusteks oma üldise looduslooga. Kant ise olevat öelnud: "Saada ümberlükatud, see pole mingi oht, küll aga , olla mittemöistetud." 2. Kanti tähendus filosoofiale Me peame tunnistama, et kogu 19. sajandi filosoofia ajalugu on Kanti ideede vastuvötmine, nende levimine, vöitlus nendega, nende ümberkujundamine ja taasülesvötmine. 1 See kehtib ka köigi nende epigoonide suhtes, kelle kohta Schiller, seoses Kantiga ütleb: "Kuidas küll üks rikas vöib nii paljudele vaestele toitu pakkuda! Kui kuningad ehitavad, on kärumeestel tegemist." See kehtib ka suurte 19.sajandi mötlejate suhtes. Köik nad seisavad vähemalt ühe jalaga Kanti möttemaailmas. Üks on aga selge: "Filosoofia ei saa olla enam kunagi nii naiivne kui varasematel, lihtsamatel aegadel. Ta pidi teistsuguseks, sügavamaks muutuma, kuna Kant oli elanud."
Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad
Vaevalt selline üleskutse arengut soodustab. See on ju üleskutse stabiilsusele, mitte uuendustele. Samas oli majanduse arengule kindlasti kasulik Lutheri teine põhimõte: “Jumala teenimiseks ei pea tundide kaupa palvetama. Jumalat saab teenida, tehes oma igapäevast tööd”. Mitmed religioonisotsioloogid on seisukohal, et Calviniga võrreldes oli Lutheri mõju prak- tilisele tööeetikale siiski märksa mõõdukam. Kui Calvini, eelkõige aga tema epigoonide, jaoks oli tähtis edu ja edasiliikumine, siis Lutheri jaoks oli oluline jääda jumalast antud ameti juurde ning teha oma tööd korralikult. Kalvinism rõhutanuks justkui rohkem relatiivset, luterlus absoluutset. Kalvinismis domineerib maailma alistamine, ääretu individualism ja umbusk riigi vastu. Luterluses on esiplaanil distsipliin, täpsus ja usaldusväärsus. Kindlasti soodustas tööstuse arengut puritaanide seisukoht, kus kainet otstarbekust eelistati
annaabi.ee 
