Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19. saj lõpp, kirjandus- ja kunstivool, täpsus ja erapooletus üksikasju valimata Stoiline-eluraskustes vankumatu, kindlameelne; filosoofide eluviis Apaatia-emotsionaalse reaktsiooni puudumine Heeros-kangelane Küünilisus-filosoofiaga seotud mõiste, mis väljendab kriitilist väljendust Skeptilisus-filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned?
68. Kes olid sofistid? Sofistid rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud. Ateena demokraatia tulekuga said tähtsaks. 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: * kohtukõne (minevik) * poliitiline kõne (rahvakoosolekul)(tulevik) * ilukõne (ehk epideiktiline kõne)(olevik): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul * Kõne osad: 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) Kunstilised tõendid: * loogilised arutlused * eetos inimeste iseloomude kirjeldamine * paatos publiku tunnetele rõhumine Kunstitud tõendid: * seadused * tunnistajad * lepingud * piinamine * vanne
See tähendab, et teatrisse ei tuldud mitte ainult etendust vaatama, vaid ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. 51. Kreeka retoorika (Lysias, Isokrates, Demosthenes) Kreeka retoorika Tõuke arenguks sai kõnekunst 5. saj. demokraatia oludes, mil Ateena ja Sitsiilia demokr. kogukonnad kujunesid kõnekunsti keskusteks. Siis tekkis ka kõnekunsti teooria- retoorika. Sel ajal hakkavad kuju võtma ka tulevase retoorika põhiliigid- pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja uusima liigina epideiktiline e. pidulik kõne. Oraatori kõne muudab kirjanduslikuks zanriks alles sofistika. Ly si as (u. 4 59 -3 80 e. Kr. ) Ta oli rikas metoik ja kuulus Ateena dem. parteisse. "Kolmekümne türannia " ajal tegutses ta logograafina s.o. kõnede kirjutajana. Ta koostas väga mitmekesise iseloomuga kohtukõnesid, mida iseloomustavad eredad värvid ja veenev argumentatsioon. Ta keel on selge ja lihtne. Meie ajani on jõudnud tema kõnedest 34. Tema kõnedes peegelduvad ilmekalt tolle aja
annaabi.ee 
