meelelahutuseks muusika, mängude ja erinevate lavastuste näol. Usuti, et säärased meeldivad tegevused aitavad paranemisprotsessile oluliselt kaasa. Alates 4. sajandist eKr muutusid asklepionid massiliselt populaarseks. Kokku rajati perioodil, mil Asclepiust ja Hygieiat aktiivselt kummardati, ligi 300 templit. Kõige vanem teadaolev asklepion asus Trikkes, tänapäeva Trikala linnas, mida peetakse ka Asclepiuse sünnikohaks. Kõige olulisemad kummardamiskeskused kujunesid Epidauruse, Korintose, Kosi ja Pergamoni linnadesse. Templite juurde kuulusid traditsiooniliselt ka jumalate ja jumalannade skulptuurid, mille juurde rahvas tavatses kingitusi viia, lootuses sellest oma murele abi saada. Vanakreeka kirjamehe ja geograafi Pausaniase teoses ,,Hellase kirjeldus" on kirjas, et Hygieia skulptuuride juurde Titani ja Parose linnas oli naistel kombeks viia oma mahalõigatud juukseid või kaunemaid rõivaid. Samuti näitavad arheoloogilised leiud, et skulptuuride juurde
Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR
Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Ajastu ehitusmälestisi: Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr Epidauruse teater IV sai. eKr Pergamoni altar IV sai. eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV sai. eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega.
18.01.2008 o Kallikrates ja Inktinos on Parthenoni templi arhitektid; o Parthenoni templil 8 sammast, sammaste kõrgu 10,5 meetrit, hoone elegantsus on saavutatud eelpool mainitud nippide abil, sambad tavalisest tihedamalt; o Värava ehitis ei ole templi juures, nimetatakse propüleeks; o Teater o Kujunes välja 4.saj. eKr.; o Epidauruse teater suurim, mahutas 14000 pealtvaatajat; o Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed, see osa on teatron; o All oli väljak, kus etenduse ajal paiknesid koor ja näitlejad, akustika oli väga hea kuulda, seda nimetatakse orkestraks, selle taga asus skeene(telk, kus näitlejad valmistusid etteasteks);
Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR