Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud · Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud
tohutu suur haudehitis Halikarnassoses. Väike-Aasia rannikul. Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn. Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos. Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt. Alustas kiiresti haudehitise ehitamist. Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk. Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks. See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri. Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel. Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik. Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud. Näitekunsti sünnikoht on Ateena. Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest. Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud. Kuna näidendites etendati
Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud · Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud
Polykleitos noorema poolt 4.saj II poolel eKr. ehitatud Epidaurose teatrit peetakse kreeka ilusaimaks teatriks. Ümmargust 20-meetrise läbimõõduga orchestrat ümbritsevad järsule mäeküljele astmetena raiutud theatroni 12 sektoriks jaotatud alumise ja 22 sektoriks jaotatud ülemise osa istmeread,mis mahutasid kokku 12 000 pealtvaatajat. Tänu istekohtade läbimõeldud paigutusele oli nähtavus lavale väga hea. Teatriga umbes sama ajal ehitas Polykleitos noorem Epidaurosesse ka Thymele, 22 meeetrise diameetriga ümartempli, mis oli väljast ümbritsetud joonia, seest aga kaunistatud korintose sammastega. Hilisklassika ajal hakati üldse rohkem huvi tundma ümarvormi vastu. See on aluseks ka Lysikratese auks püstitatud monumendile Ateenas (334.a eKr), kus esmakordselt on eksterjööris kasutatud korintose stiilis sambaid. Linnriikide vahelised sõjad, sisetülid.jm. nõrgestasid Kreekat ning viisid majanduse madalseisu
annaabi.ee 
