Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EP4 Vastused (0)

1 Hindamata
Punktid




Küsimus  1 Valmis
Hindepunkte 4/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valukanalite süsteemilt nõutakse, et: Valige üks või mitu: a. vormi täitumine toimuks kinlda aja jooksul b.  tema mass oleks maksimaalne  c. vormis ei satuks räbuosakesi d. ei tekitaks valandi suunatud jahtumist Küsimus  2 Valmis
Hindepunkte 7/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab räbupüüdel? Valige üks: a. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. sulametalli voolukiiruse vähendamine d. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi


Küsimus  3 Valmis
Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Leida arvutuslik hüdrostaatiline survekõrgus H k  joonisel näidatud valuvormi korral.  Valandi kogukõrgus h 0 =139,9 mm ja kõrgus toitekanalist valandi kõrgeima punktini  h 1 =2,2 mm.


  Vastus andke meetrites täpsusega kolm kohta peale koma. 
H k  = H PK  - h 1 2 /2h 0 Vastus: Küsimus  4 Valmis
Hindepunkte 7/7 0,139


Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline valandi osas 1 kahanemistühiku ja -pooride vältimise skeem on kõige 
efektiivsem? Valige üks: a. b b. a c. c d. d Küsimus  5 Valmis
Hindepunkte 7/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valuvormi masinvormimisel kasutatav tehnoloogiline rakis on: Valige üks: a. šabloon b. kokill


c. kärnkast d. mudelplaat Küsimus  6 Pole vastatud
Võimalik punktisumma: 7 Eemalda lipp Küsimuse tekst Leida valukanalite süsteemi minimaalne ristlõike pindala S min  Bernoulli võrrandi  alusel. Malmist (vedelmalmi tihedus on 7,25 g/cm3) valmistatava valandi mass koos 
valukanalite süsteemi kanalitega on 4,7 kg. Valuvormi täitumise aeg on 29 s, teades
et vedeliku voolamise takistustegur on 0,5. Süsteemi arvutuslik hüdrostaatiline rõhk
(H k ) on 77,4 mm. Vastus andke ruutmeetrites täpsusega kuus kohta peale koma.  Vastus: Küsimus  7 Valmis
Hindepunkte 7/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Terasest valandite valmistamiseks valukanalitesüsteemide iseärasuseks on: Valige üks: a. kompensaatorite mass võib olla kuni 50...60% valandite massist  b. kompensaatoreid kasutatakse harva c. jahuteid ei kasutata d.


kompensaatoreid ei kasutata Küsimus  8 Valmis
Hindepunkte 7/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valukanalite süsteemide iseärasuseks malmist valandite valmistamisel on: Valige üks: a. kompensaatoreid kasutatakse harva b. kompensaatoreid ei kasutata c. kompensaatorid on 50-60% valandite massist  d. jahuteid ei kasutata Küsimus  9 Valmis
Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Leida toitekanali ristlõike pindala A (mm2) survevaluga valmistava valandi mahuga 
466520,6 mm3 jaoks. Valusulamiks on Zn-sulam (tihedus 6,8 g/cm3).
Valuvorm täitub 6,7 sekundiga ja kiirusega 37,1 m/s.
A = m/(ρvt)  
kus m – valandi mass, kg;
         ρ - sulametalli tihedus, kg/m3;
         v- sulametalliga vormi täitmise kiirus v=2,3-7,5 , m/s;
          t – vormi täitmise aeg, s.
Vastus andke kümnendiku täpsusega. Vastus: 18,768


Küsimus  10 Valmis
Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valukanalite süsteemide iseärasuseks messingust valandite valmistamisel  on: Valige üks: a. kasutatakse kompensaatoreid, sageli ka jahuteid b. jahuteid ei kasutata c. kompensaatoreid ei kasutata d. kompensaatoreid kasutatakse harva Küsimus  11 Pole vastatud
Võimalik punktisumma: 7 Eemalda lipp Küsimuse tekst Valuvormi koostamisel tuleb vältida ülemisele vormipoolele mõjuva tõstejõu F t  tõttu  vormipoolte nihkumist. F t  = F 1  + F 2 , kus F 1  on jõud, mille tekitab vedeliku rõhk  (sulametalli tihedus on 7 g/cm3) vormis; F 2  on kärni (kärni tihedus on 1,8 g/cm3)  poolt tekitatud tõstejõud. Valandi läbimõõt on 150 mm ja pikkus 239 mm. Valandi 
ava valmistamiseks kasutatakse kärni läbimõõduga 15 mm. Süsteemi arvutuslik 
hürdrostaatilise survekõrgus H k  on 0,3 m, millest hüdrostaatiline rõhk (p k ) leitakse  sulametalli tiheduse ρ ja gravitatsioonikonstandiga korrutades: p k =ρ•g•H k Vedeliku üleslükkejõud on võrdne hüdrostaatilise rõhu ja valandi suurima 
horisontaalristlõikepinna korrutisega: F 1 =p k •S Kärni tõstejõud on võrdne sama ruumalaga sulametalli tõstejõu ja kärni raskusjõu 
vahega: F 2  = Vk•(γm-γk) , kus γm on metalli ja γk on kärni erikaalud (erikaal on  tiheduse ja gravitatsioonikonstandi korrutis, γ=ρ•g)


Arvutage tõstejõud F t , Vastus andke kümnendiku täpsusega. Vastus: Küsimus  12 Valmis
Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Joonisel toodud vormi sulametalliga täitmise järgi on süsteem: Valige üks: a. hari- ehk ülemine süsteem b. külgsüsteem c. alumine- ehk sifoonsüsteem d. vertikaalpilusüsteem Küsimus  13 Valmis
Hindepunkte 0/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst


Terasest valandite valamiseks kasutatakse hüdrodünaamilise tunnuse järgi 
laienevat valukanalite süsteemi (2:3:4). Arvutage välja toitekanali minimaalne 
läbimõõt d min  kui on teada valukanalite süsteemi minimaalne ristlõike pindala suurus – Smin=0,00039 m2.
Vastus andke millimeetrites täpsusega üks koht peale koma. Vastus: Küsimus  14 Valmis
Hindepunkte 7/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline joonistel toodud valandite ribide projekteerimise skeem on õige? Valige üks: a. a b. b c. c d. d Küsimus  15 Valmis
Hindepunkte 7/7 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Pildil toodud valand on valmistatud: 11,1


Valige üks: a. survevaluga b. poolpidevvaluga c. kokillvaluga d. liivvormvaluga

Document Outline

  • Küsimus 1
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 2
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 3
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 4
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 5
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 6
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 7
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 8
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 9
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 10
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 11
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 12
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 13
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 14
    • Küsimuse tekst
  • Küsimus 15
    • Küsimuse tekst

Vasakule Paremale
EP4 Vastused #1 EP4 Vastused #2 EP4 Vastused #3 EP4 Vastused #4 EP4 Vastused #5 EP4 Vastused #6 EP4 Vastused #7 EP4 Vastused #8 EP4 Vastused #9 EP4 Vastused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin Roosileht Õppematerjali autor
Valukanalite süsteemilt nõutakse, et:
Millist funktsiooni täidab räbupüüdel?
Milline valandi osas 1 kahanemistühiku ja -pooride vältimise skeem on kõige efektiivsem?

Sarnased õppematerjalid

Materjaliteaduse e-labor
7
docx

Materjaliteaduse e-labor

Alustatud neljapäev, 3. aprill 2014, 13:04 Olek Valmis Lõpetatud neljapäev, 3. aprill 2014, 13:20 Aega kulus 15 minutit 41 sekundit Punktid 77,00/105,00 Hinne 73,33 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millest sõltub rääbupüüdeli effektiivsus? Vali üks: a. räbuosakeste tõusu- ja voolu kiirusest b. valumetalli tihedusest c. rääbupüüdeli suurusest d. rääbupüüdeli kujust Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab valudrossel? Vali üks: a. sulametalli voolukiiruse suurendamine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi eest d. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Valutehnoloogia
20
pdf

Valutehnoloogia

Töölaud Minu kursused Tallinna Tehnikaülikool Teaduskonnad Inseneriteaduskond Mehaanika ja tööstustehnika instituut MTX0010 T6. Valutehnoloogia Alustatud esmaspäev, 26. november 2018, 15.22 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 26. november 2018, 16.13 Aega kulus 50 min 46 sekundit Hinne 34, maksimaalne 40 (85%) Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 0/1 Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine? Valige üks: a. mõõtmehälbed b. külmpraod c. kahanemistühikud d. kuumpraod Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade ­ malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Valige üks: a. kokillvalu b. survevalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1/1 Oht ka

Insenerimehaanika
Konstruktsioonimaterjalid Test 2-- Valutehnoloogia
18
docx

Konstruktsioonimaterjalid Test 2. - Valutehnoloogia

Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b. väiksem c. surve kärni poolt puudub d. sama Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on täppisvalu eelised? Vali üks: a. valandi täpsus ja valandi keeruline kuju b. valandi täpsus c. valandi keerulin

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal
36
docx

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami vedelvoolavusest vormis, mis omakorda

Metalliõpetus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun