tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad *kandeosed. Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos.
b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3. esineb ogajate narmastena, nt narmikud, põdramokk. Uus seen tekib: kahe erineva seene niidistikud segunevad, ühinevad. Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2
Kõik eosed vabanevad korraga! Näiteks nutthallik. 2. paljunemine lülistunud eoskandjatega, see iseloomustab kõrgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud) b) eostorukestena (puravikud, tatikud) c) ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Eostaimede hulka kuuluvad samblas, sõnajalad, osjad, kollad. Kõikidel eostaimedel eristatakse elutsüklis kahte faasi: Sammaltaimed: a. eoselise paljunemise etapp b. sugulise paljunemise etapp sammaltaimedel vastutab eoselise paljunemise etapi eest varskupraga, milles on eosed. Eoselise
1) Hallikutel e alamatel seentel a. Eosed sporangiumis e nutis korraga vabanevad kõik eosed b. Eosed lülistunud kandjatel e koniidikandjatel 2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt. riisikad, pilvikud) b. esineb eostorukestena (puravikud) c. eoslava võib esineda ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Sammaltaimed: · juurte asemel risoidid · lehed ja vars haploidsed Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett
(hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad. Kottseentel moodustuvad eosed rakusiseselt eoskottides (ühes eoskotis 4-8 eost, tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)- eoses valmivad erilsitel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.) eoslava esineb ogajate narmastena (narmikud, põdramokk). 4.) eoslava esineb kübara all volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane)
annaabi.ee 
