(Pertusariales) alamklass (Ascomycota) Ostropomycetidae alamhõimkond Pezizomycotina liudsamblikulaadsed Lacanoromycetes kottseened (Lacanoralles) alamklass (Ascomycota), Lacanoromycetidae alamhõimkond Pezizomycotina pisarseenelaadsed eoslavaseened kandseened (Dacrymycetales) (Hymenomycetes) või (Basidiomycota) , pisarseened alamhõimkond (Dacrymycetes) Agaricomycotina kukeseenelaadsed eoslavaseened kandseened (Cantharellales) (Hymenomycetes)või (Basidiomycota) Agaricomycetes kukeseenelaadsed eoslavaseened kandseened (Cantharellales) (Hymenomycetes)või (Basidiomycota)
kottseened kottseened seened kottseened kottseened seened kottseened kottseened seened Eurotiomycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened mitteleheseened kandseened seened eoslavaseened kandseened seened Homobasidiomycetae kandseened seened alamklass: lavaseened klass: Agaricomycetes kandseened seened eoslavaseened kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened Homobasidiomycetae kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened hüdraloomad ainuõõssed loomad
(mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine
Ka ei teadnud ma, et mõned neist on ka söögiks kõlbulikud. Kännumampel erineb teistest seentest, mis on kõigile nii tuntud ning igapäevaseks saanud. Loodan uurimise käigus teada saada midagi uut ning ehk ka kasulikku. 3 3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis) 3.1 Taksonoomia Riik: Fungi, Seened Hõimkond: Basidiomycota, Kandseened Klass: Hymenomycetes, Eoslavaseened Selts: Cortinariales, Vöödikulaadsed Sugukond: Strophariaceae, Värvikulised Perekond: Kuehneromyces Liik: Kuehneromyces mutabilis 3.2 Üldine iseloomustus Kännumampel on levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Leida võib teda mai keskpaigast kuni oktoobrini, kuid massiliselt viljub septembris. Kännumampel kasvab okas-, leht-, ja segametsades, enamasti lehtpuupuidul. Kasvavad tiheda kogumikuna kännul või lamaval tüvel.
seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). Nende hulka kuuluvad ka paisseened. 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine
Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kittiin, glükogeen) Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla)
põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine. Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel kandeosed (enamasti 4). Lülieoseid suhteliselt harva. Jagatakse basiidide ehituse järgi holobasiididega kandseened nt kukeseened, pilvikud, puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid
annaabi.ee 
