epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%) ja basofiilseteks (0-1%). Kõikidele granulotsüütidele on iseloomulik segmenteerunud rakutuuma olemasolu. Neutrofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas leiduvad peened neutraalsete värvidega ilmestuvad sõmerad. Rakutuum on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline - kepptuumalised neutrofiilid (3-5%). Vanemates rakkudes esineb tuum üksikute (tavaliselt 2-5) peente niitjate moodustistega seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%).
Vereloome organid-lootes eelkõige maksas ja põrnas, peale sündi pm luuüdis Erütropoetiini toime-toodetakse neerudes ja pisut maksas.ravitakse aneemiat jne Erütropoetiini toime regulatsioon- suurendab neurorakkude epoksia algust, kui hüpoksia lakkab, siis lõpeb ka kohe EPO vabastamine rakkudest.(negatiivne tagasiside Leukotsüütide liigid/funktsioonid-granülotsüüdid ja agranülotsüüdid. Granülotsüüdid jagunevad veel basofiilseteks, eosinofiilseteks ja neutrofiilseteks granülotsüütideks. Agranülotsüüdid jagunevad veel lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Granülotsüüdid suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades põletiku teket ja turse moodustumist. Osalevad allergilistes reaktsioonides. Lümfotsüütide liigid/funtksioonid- Jagunevad veel omakorda T-lümfotsüüdid(vallandavad B- rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ning produtseerida antikehi ning muudavad
Organismis täidavad leukotsüüdid kaitsefunktsiooni, mis väljendub rakulises kaitses e fagotsütoosis Leukotsüüdid on amöboidselt liikuvad ning võimelised väljuma veresoontest – põhiliseks tegevuspiirkonnaks väljaspool veresooni on organismi sidekoed Jaotuvad tsütoplasmas sõmeraid sisaldavateks granulotsüütideks ja ilma sõmerateta rakkudeks – agranulotsüütideks Granulotsüüdid jaotatakse sõmerate värvumise järgi neutrofiilseteks, eosinofiilseteks ja basofiilseteks Agranulotsüüdid jagunevad erineva funktsiooni ja morfoloogilise ehitusega monotsüütideks ja lümfotsüütideks Agranulotsüütide tuumad ei koosne segmentidest, vaid on ümara kujuga Neutrofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad nõrgalt, neutrofiilseid granulotsüüte on veres granulotsüütidest kõike rohkem – 55-60%
või mõlemad korraga). Vastsündinu veri antikehi ei sisalda, need tekivad 1.eluaasta jooksul nende antigeenide vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilseteks (40- 75%), eosinofiilseteks (1-6%) ja basofiilseteks (0-1%) . Agranulotsüüdid jaotuvad lümfotsüütideks (T ja B- lümfotsüüdid; 15-45%) ja monotsüütideks (makrofaagide eelkäijad; 2-10%). Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu. Nad fagotsüteerivad baktereid ja toodavad pürogeene, mis on palavikkutekitavad ained. Nende eluiga on 1-2 päeva. Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu. Nad
annaabi.ee 
