Hobuseid on erinevaid: on väikeseid jässakaid ja suuri nõtkeid hobuseid. Erinevad hobused võib rühmitada suurtesse perekondadesse, kuhu kuulub palju tõuge. Suurem osa neist tõugudest on saadud sajanditepikkuste tõuaretuse tulemusena, kuid on ka looduslikus keskkonnas elavaid poolmetsikuid tõuge. Üldiselt eristatakse seitset suuremat hobuste rühma: araabia tõuhobused, täisverelised, soojaverelised, traavlid, külmaverelised ja ponid. Hobuste varaseim eellane oli eohippus ehk eotseeni hobune, kes elas eotseenis Põhja-Ameerikas umbes 54 miljonit aastat tagasi. Eohippus oli väheldase koera suurune. Tema lähim sugulane oli umbes sama suur hürakoteerium, kes asustas põhjapoolkera, sealhulgas ka Lääne-Euroopa soi- seid metsi. Nii eohippusel kui hürakoteeriumil oli eesjalgadel 4 ja tagajalgadel 3 varvast. Nad sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid
see on viljastamiseks valmis. Tiinus kestab hobustel ligikaudu 11 kuud. Tavaliselt poegib mära öövaikuses. Kui varss on sündinud,lakub ema teda õrnalt, puhastades ta platsenta jäänustest. Veerand tundi pärast sündi tõuseb varss oma hapratele jalgadele. Looma eluiga: Hobuse vanusel annab tunnistust tema hammaste kulumine. Vananedes muutub hobuse värv tuhmimaks. Hobuse eluiga on 25 kuni 35 aastat. Sarnased loomad: Hobuse ürgeellane oli eohippus, kes elas 60 milj. aastat enne meie ajaarvamist. Ta elas PõhjaAmeerikas ja Euroopa Metsadesja soodes ning toitus lehtedest ja metsamarjadest. Praegu on hobuse sugulasteks sebra, eesel ja paljud muud hobuselised.
Aga Ameerikas olid hobused välja surnud. U 64 mljonit aastat tagasi olid hobused umbes rebase-suurused ja neil oli 3-4 varvast ja nad liikusid pehmel pinnasel. Nad sõid mahakukkund toitu ja neil oli pikk koon. Hambad olid pehme nõrga emailiga. Nad elasid soistes troopilistes metsades ja põhja poolkera parasvöötmes. Ja see ajastu oli paleogeneesi ajastu. Hobuste vanim eellane on fenakoodus, see leiti USA-s. Temaga samast perioodist on eohippus, kellel on taga neli varvast ja ees kolm. 30 cm turjakõrgus. Jalad oli pikemad kui phenopoolusel. Erotseeni lõpus eohippus läks üle orohippuseks. 30 miljonit aastat tagasi oli vähe muutusi. Olgitseenis oli Põhja- Ameerikas mesohippus. See oli juba lamba suurune. Eesjalaga toetus kolmele varbale. 26 miljonit aastat tagasi oli meohippus. Sel ajal oli ka tarahippus ja nerühippus. See oli juba eesli suurune. Tal oli ees kui taga 1 varvas. Euroopas samal ajal oli anhiteerium
o Kõrvad lühikesed, kabjad laiad Sebrad o Hobuslaste hulgas vanim alamperekond, kuid arengus mahajäänud Muul=eeslitäkk+hobusemära Muulakas=hobusetäkk+eeslimära Evolutsioon Hobuse areng algas rebasesuurusest loomast 65 milj aastat tagasi. Jalad toetusid 3...4 varbale, mis võimaldas liikuda pehmel pinnasel. Kliima jahenemisel arenesid jalad pikemaks ja külgmised varbad taandarenesid. o Fenakoodus o Eohippus-tagajalgadel kolm, eesjalgadel neli arenenud varvast o Hürakoteerium (Euroopas) o Orohippus(P-Am) 64 KALAKASVATUSE ERIALA o Mesohippus (P-Am) o Parahippus ja merühippus (P-Am) o Anhiteerium (Euroopas) o Pliohippus (tugevasti arenenud keskmine varvas, mille viimane lüli oli kujunenud kabjaks, 100...120 cm kõrge) o Ulukhobune Kodustamine
annaabi.ee 
