jälgib El Ninot ja ookeani keeriseid. 5 instrumenti, millest üks Poseidon 2 on radar altimeeter, mis mõõdab kõrgust mere kohal Mere veetaseme mõõtmine Jason 2 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2008 Saadavaid geofüüsikalisi andmeid kasutavad kliimateadlased kliima seireks ja modelleerimiseks. Need andmed on väga täpsed ja saadavad 60 päevaga. Et tagada vaatluste järjepidevus, lendab Jason 2 samal orbiidil nagu Jason 1 ja Topex/POSEIDON Envisat Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. Orbiidile viidi 2002 8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Üks neist on RA-2 - radar-kõrgusemõõtja Radar altimeter 2 (RA2) Instrument, et määrata suure täpsusega kahesuunaline radari kaja
harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 700 Rahvusvaheline kosmosejaam · Rahvusvaheline kosmosejaam on madalal maa orbiidil asuv uurimisjaam, mille ehitust alustati aastal 1998 ja peaks valmima aastal 2011. Jaama elektrivarustuse tagavad 12 akut ja päikesepaneelid, mis suudavad tagada pideva elektrivoolu 5060 kilovatti tunnis. · Envisat · Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. See on märtsis 2008 suurim Euroopa kosmoseaparaat kogukaaluga 8211 kg. Envisat viidi päikesesünkroonsele polaarorbiidile 1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790 km, mõõtmisintervall 35 päeva. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Envisat. Tehiskaaslane toimetab Maale teavet maapinnal, ookeanides, jääliustikel ja atmosfääris toimuvate muutuste kohta
Kaugseire seisis üle saja aasta peamiselt vaid aerofotode tegemises, aga see andis suure panuse kartograafiasse. Orbiidile on saadetud üle 100 kaugseiresatelliidi, millel on erinevaid sensoreid. Esialgu oli nende põhiülesandeks ilmastiku jälgimine. Esimene meteoroloogiasatelliit saadeti orbiidile 1966. aastal. Esimene spetsiaalselt Maad ressursse uuriv satelliidiseeria Landsat alustas tegevust 1972. aastal. Järgnesid Envisat, Terra jpt. Nendele lisandusid hiljem veekogude seirele pühendunud Seasat, Topex-Poseidon, Aqua ja atmosfääri uurimisele spetsialiseerunud Aura, NSCAT jt satelliidid. Kaugseire peamisteks komponentideks on satelliidid ja teised seadmed ning andmetöötlussüsteemid. Orbiitide alusel jagunevad seiresatelliidid kahte klassi: 1) geostatsionaarsed, mille orbiit asub Maa ekvaatori tasandis. Nende tiirlemisperiood on 24 tundi, mis omakorda tähendab, et satelliit asub Maa suhtes
kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude piirkonna põhjataimestiku muutuste aegridade analüüs. (Kutser, T. 2011) 2012. aasta alguses edastati TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehe kaudu kõigile huvitatud tarbijatele regulaarselt MERIS’e klorofüll-a, lahustunud orgaanilise aine ning hõljumi produkte ja satelliidi MODIS merepinna temperatuuri kaarte. Kahjuks kaotas Euroopa kosmoseagentuur satelliidiga ENVISAT, millel MERIS sensor paiknes, ühenduse aprillis ning peale ligi kümme aastat toimunud mõõdistusi loeti selle satelliidi missioon lõppenuks. Hetkel on kaalumisel kas teha uus GIS rakendus satelliidi MODIS produktide edastamiseks või pidada umbes aastane paus ning jätkata produktide GIS serveris avalikustamist aasta pärast kui peaks startima ESA satelliit Sentinel-3. (Kutser, T. 2012) 5. In Situ mõõtmised – mis ja kuidas ? In situ mõõtmine ehk maapealne mõõtmine.
annaabi.ee 
