protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. Suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses osakeste jaotuvust süsteemis. Mida ühtlasemalt on osakesed jaotatud, seda suurem entroopia. Entroopiat saab vähendada avatud süsteemis, seda aga ülejäänud keskkonna entropia kasvul. 6. Soojusmasin Masin, mis muudab siseeenrgia tööks. Põhiosad: soojendi süsteemilie siseenergiat andev keha T1, Q1; töötav keha (gaas) siseenergiat mehaaniliseks tööks muutev keha Akas=Q1-Q2; jahuti süsteemilt siseenergiat saav keha T2, Q2.
katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Süsteemi olekut ja tema muutus saab iseloomustada olekuparameetriga ja olekufunktsiooniga. Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: siseenergia, entalpia, entropia, vabaenergia. Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ainult nendest olekutest, aga mitte viisist, kuidas ühest teise liiguti. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia ühikuks on dzaul (J). Siseenergia on süsteemi koguenergia. Siseenergia muutusega, näiteks gaasi kokkusurumisel, kaasneb reeglina molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia muutus. Kineetiline energia
· Lõputu hulk informatsiooni versus vähe informatsiooni Nb. Info hulk ei tähenda kasuliku info hulka vaid sisaldab kõiki võimalusi sh kasutuid, imelikke jne ehk kajastab juhuslikkuse määra "Kasulikkus" sõltub kasutajast ja mõnikord on "halb" info "kasulik" ning mei dhuvitab kas see on ainuke info või on veel variante korrapärasuse kasvades variantide arv väheneb · Korrapäratus (juhuslikkus) versus korrapärasus (ennustatavus) · Entropia ja negentroopia · Energia puudus tööks (veekann ja köök) · Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks Keha - süsteemide süsteem · Närvirakk teeb oma tööd juhib organismi · Lihasrakk viib inimese sinna kuhu vaja (tavaliselt toidu juurde) · Seedesüsteem tegeleb toitlustamisega · Süda ja veresoonkond täidab transpordi ülesannet keha eri osade vahel
o Aurustumine o Sulamine o Difusioon o Elektrolüüs · Termodünaamika on teadus energia muundumistest. · Süsteem võib olla o Avatud o Suletud o Isoleeritud o Homogeensed o Heterogeensed · Süsteemi olekufunktsioonideks (arvutatavad suurused) on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: o Siseenergia, o Entalpia, o Entropia, o Vabaenergia. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: o Temperatuur (T) o Rõhk (P) o Ruumala (V) o Ainehulk (n) o Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatus, siis on tegemist isoprotsessiga. · Protsessid: o P=konst isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid
Õhurõhk elavhõbeda paromeetri järgi 770mm/Hg. Arvutada rõhk paskalites Termodünaamilised protsessid nimetatakse isohoorne, isobaarne, isotermiline, adiabaatne, polütroopne. 1. Määratakse termiliste olekuparameetrite vaheline seos antud protsessis. (p,v,t) 2. Määratakse protsessis sooritatud või kulutatud mehhaaniline ja tehniline töö. (l,lt) 3. Siseenergia muutus protsessis , entalpia muutus protsessis , entropia muutus protsessis . 4. Protsessis osalev soojushulk (q), p-v diagrammil graafiline töö, t-S diagrammil graafiliselt soojushulka. Isihoorne protsess Nimetatakse protsessi, mis kulgeb konstantsel mahul Isobaarne protsess On protsess, mis püsival rõhul. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodünaamilise keha üleminekuks olekust 1 olekusse 2. Seega on isobaarilises
annaabi.ee 
