tunnetada oma 5 meelega, mõõta ja kontrollida. ,,Adaequatio" suur tõde kinnitab, et midagi ei ole võimalik tajuda ilma vastava meeleorganita ja midagi ei ole võimalik aru saada ilma vastava mõistmise organita. Mineraalitasandil on meie tunnetamise põhiinstrumentideks 5 meelt, mida toetab ja laiendab terve arsenal kavalaid aparaate. Need registreerivad nähtava maailma, aga ei saa registreerida asjade ,,seespoolsust" ega niisuguseid jõudusid, nagu elu, teadvus ja enseteadvus. Kes võiks näha, puudutada, kuulda, maitsta või haista elu kui niisugust? Tal ei ole kuju ega värvi, spetsiifilist heli ega kudet, maitset ega lõhna. Ja siiski, kuna me oleme võimelised ära tundma elu, peab meil olema mingi organ, mis on ,,seespoolsem", st. ,,kõrgem" kui meeled. See organ on elu meie sees, elava keha teadvustamata vegetatiivsed protsessid ja tundmused, mis on keskendunud peamiselt päikesepõimikus. Analoogiliselt me tunne teadvuse ära omaenda teadvuse abil, mis
millistel päevael milliseid töid teha."Tööd ja päevad" sai kreeklaste moraali aluseks. Seda loeti koolides ja oli populaarne põlluharijate seas. Hesiodose looming on eelkäijaks 7. 6. saj. õpetlikule lüürikale ja filosoofilisele luulele. (Kleis 1980: 42-44) 1.4 Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus 7. 6. saj. kujunes Kreekas orjanduslik ühiskond ja riik. Kaotati sugukondlkud eesõigused. Kasvas inimeste enseteadvus. Kreeka kultuuri tase tõusis märkimisväärselt, Joonias tekkis kreeka teadus ja filosoofia, toimusid muutused kunstis ja kirjanduses. Juhtivaks zanriks kujunes lüürika, sest see väljendas inimese kui omaette isiksuse mõtteid ja tundeid (Kleis 1980: 45-46). 1.4.1 Lüürika Hellenismiajastul kutsuti lüürikaks laule, mida kanti ette lüüra saatel. Aja jooksul hakati eristama kolme lüürika liiki: eleegia, jamb, meelika. Eleegia ja jamb ei vajanud muusikalist saadet.
Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb. Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud. Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest valesti aru saada. "Mina olen". Me ei saa kahelda iseeneses - selles subjektis kes kahtleb. "Mõtlen, järelikult olen". Freud ütleb midagi muud. Inimese `mina´ ei saa olla enesest täielikult teadlik. Mina täielik tuum jääb meile täielikult kattesaamatuks. Enseteadvus on vaid väike osa teadvusest. D skeem on häiritud nt vaimuhaiguse korral. Freud ütleb, et me kõik oleme teatud piiril hullud, sest me teeme midagi, mida me ei ole kavatsenud teha nt ütleme v käitume ettearvamatult. Loevad justnimelt tühised asjad - need, millele me ei keskendu. Meie psüühikas on aspekte mida me ei kontrolli. Ego - mina - ei eksisteeri inimeses algusest peale vaid kujuneb ajajooksul. Aja taju, moraalsus. Kontrollib Id´i.
Kunst on ettekujutuse viis, ilma eesmärgita. Kaunidus tuleneb kunstist. Kaunis on loodus, kui ta paistab meile kunstina ning kunst on kaunis kui ta paistab meile loodusena. Kuna Kant käsitleb teadus ehk tõde ja moraali ja kunsti üksteisest sõltumatuna, loob see kunsti emantsipeerumise ehk iseseisvumise. Kunst ei pea enam arvestama moraali ja tõesusega. Kunst eraldub ühiskondlikust moraalist. Kunst kunsti pärast! Tõsuma hakkab kunstniku kui geenius-looja enseteadvus. Kunstnikul on vabadus kehtestada ise oma reeglid. Ta on looja. Kunstniku mõtlevad sellele, kuida nihestada võiamlikult seniolematult ja originaalselt 29 tavakogemust. Kaunis kunst ei ole õpitav. See on geniaalne. Puudub vastutus moraalselt ja tõe väärtuslikult. Kunst on ühiskonnast eraldatud. 13 20). Bowra, M. 2004. Romatiline kujutlus. Vikerkaar, nr 7-8
annaabi.ee 
