terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-ndatel aastatel eriti Prantsusmaal — Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Intertekstuaalsus tähistab ühe teksti tähenduse kujundamist teis(t)e teksti(de) poolt. (связь
6) Mis eristab luulet ja mitte-luulet? Luule Iga element võib esineda tähenduslikus astmes. Elemendi semantiline lisatähendus. Mitteluule elementide tähendused tulenevad struktuurist. Elemendi grammatiline, formaalne tähendus. 1. Mis on poststrukturalismi kui lähenemise aluseks? Nimetage poststrukturalismi olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid
konstrueeritud sama skeemi järgi. J.Lotmani teene strukturalismis on teksti tasandite määratlemine, mille struktuur ei sobi teistega. Tema arvates tekstidel sisemine ambivalentsus, mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel
Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80- ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri pahupoole aluseks on soov ja ihad, mis on kõige olulisem jõud, milles põrkuvad kõik traditsioonilised ja sotsiaalsed elukorralduse väljendusvormid. Soov määrab ära kõik mittestruktuurse
annaabi.ee 
