ettevõtteid. Kõik see nõuab igaühe, olgu selleks töödejuhataja, peatöövõtja või tavaehitaja, suurt tähelepanu kehtestatud nõuete järgimisele ja muidugi kooskõlastatud tegevust. Ehitus on olnud aastaid nii Eestis kui ka teistes riikides üks õnnetusterohkemaid valdkondi. Seetõttu on ka arusaadav, miks tööõnnetuste ennetavale tegevusele pööratakse just ehituses muude tegevusaladega võrreldes rohkem tähelepanu. Ennetustegevusega peab tegelema iga tööandja. Töökeskkonna riskide hindamisega, riskide vähendamise tegevuskavade ning sisekontrolliga saab kindlasti vähendada tööõnnetuste arvu. Teiste riikide kogemustele tuginedes võime väita, et ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine. Lisaks tööandja tegevusele on ka riik huvitatud, et tööõnnetusi oleks vähem. Tööõnnetuste vähenemisega kahanevad otsesed ravi ja sotsiaalkindlustusega seotud kulud. Tööinspektsioon koostas mõned
jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. See on väga spetsiifiline ohutegurite valdkond, kuna avaldub töötaja psüühika kaudu ja on oluliselt seotud ka töövälise ajaga. Seega on olulised märksõnad individuaalsus ja kutsesobivus. Psühholoogiliste ohuteguritega seoses räägitakse hästi palju tööstressist. On korraldatud selleteemalisi kampaaniaid ja teabepäevi, antud välja erinevaid infomaterjale. Samas on tööandjal üsna keeruline tegeleda ennetustegevusega, kuna põhiliselt on võtmeküsimuseks tööde organiseerimine ja ettevõtte tegevuse lõpptulemus. Kui tööandjal õnnestub välja selgitada, et tööstress mõjutab oluliselt lõpptulemust, siis hakkab ta otsima ka lahendusi. Järjest populaarsemaks on hakanud muutuma psühhosotsiaalsete ohutegurite teema. Kas see jääb tulevikus üldise terviseedenduse mängumaaks või töötervishoiu ja tööohutuse teemaks, näitab aeg.
Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega. Selles referaadis ma räägin kuuest kõige olulisemast riskifaktoritest Eestis ja võrdlen Eesti riskifaktorid teistega maailma riikidega. SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED Need haigused põhjustasid aastatel 19701997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10 000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti
Näiteks võivad nad komisjoni istungile kutsuda selgitusi andma eraisikuid, keda ilmumata jätmise või selgituste andmisest keeldumise korral võidakse karistada rahatrahviga (vt RKTS § 23). d. Probleemkomisjoni võib Riigikogu moodustada keerulise ühiskondliku probleemi läbitöötamiseks (nt Riigikogu X koosseisu volituste ajal moodustati ja tegutses probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevusega seonduvate küsimuste käsitlemiseks). 49. Mida kujutab endast fraktsioon? 15 Fraktsioon on ühe erakonna kandidaatide nimekirjast Riigikogusse valitute ühendus. Riigikogu fraktsioon nagu ka komisjon on kollektiivse parlamentaarse otsustamise vorm. Erinevalt nn valdkonnapõhistest komisjonidest, mis on ette nähtud parlamenditöö efektiivsuse tagamiseks tööjaotuse ja spetsialiseerituse
puudulik ennetustöö, probleemidesse mitte süvenemine ning reageerimise hilinemine (Riigikontroll 2013). Keskmiselt kulutab lastekaitsetöötaja ennetusele vaid 10% oma tööajast ning 85% KOV lastekaitsetöötajatest tahaks ennetusega rohkem tegeleda kui ta täna seda teha jõuab (Riigikontroll 2013; Lastekaitse korralduse… 2013). Hetkel ei ole lastekaitse valdkonnas ennetustegevusel üht keskset koordinaatorit, ennetustegevusega tegelevad oma haldusalade lõikes kõik valdkonna osapooled, kohati üksteist dubleerides (Lastekaitse korralduse… 2013, Riigikontroll 2013). Puuduvad ühtsed arusaamad ja põhimõtted, kuidas tuleks ennetustööd korraldada (Riigikontroll 2013). Lastekaitse valdkonna arendamine on valdavalt projektipõhine, mis seab piirangud sihitatud, järjepidevale ja jätkusuutlikule arengule, väiksema tulubaasiga KOVidel ei ole piisavalt ressurssi ja tahet