kohalikele oludele vastavaks Lääne-Euroopas levinud mõistuloo. Teiseks Kreutzwaldi ülipopulaarseks, tuntud satiiriliseks teoseks oli "Kilplaste imevärklikud ... jutud ja teud" (1857), mille puhul samuti tegu mugandusega. Siin pilkas autor kaasaegsele eesti elule omaseid nähtusi. Kreutzwaldi proosaloomingu tippteoseks on "Eesti rahva ennemuistsed jutud" I, II, III, mis valmisid 1850-te lõpul, ilmusid vihikutena (1860, 1864) ja lõpuks Soome Kirjanduse Seltsi toetusel raamatuna 1866. "Ennemuistse jutud" olid eesti algupärase kirjanduse seni kõige mahukaimaks teoseks, sellest ilmus kordustrükke ja tõlge saksa keelde. Luuletamist alustas Kreutzwald noorukina 1820-tel saksa keeles, 1840- tel avaldas üksikuid luuletusi baltisaksa nädalalehes "Das Inland". Hilisemates raamatutes põimub originaallooming mugandustega. Luule-loomingu rikkusega paistis Kreutzwaldi elus silma 1850-te esimene pool. Esimeseks muganduseks oli ballaad "Leonora" (1851), romantiline lugu sõdurimõrsjast
C.R. Jakobsoni tegevuses oli olulisel kohal põllumajanduse arendamine ja talupoegade kutseoskuste parandamine.Põllumajanduse taseme tõstmist taludes pidas ta vajalikuks selleks, et talupojad saavutaksid suurema jõukuse. C.R. Jakobsoni avalik tegevus põllumajanduse alal algas 1868. aastal, mi ta Eesti Postimehes avaldas kirjutise ,,Veel mõni sõna pöllutöö asjust", kus ta ütleb: ,,Põllumeeste koolisid meil ei ole ja suurema hulga mõisateski küntakse ikka veel sellesama ennemuistse adraga(hark- ja vannasader), millega eestlased 700 aastat tagasi oma põldu kündsid...sellepärast ei või meie põlluharimise kord enne paremaks minna, kui meil oma põllumeeste kooli ei ole..." Selles kirjutises nõuab ta talupoja kutsehariduse parandamist ja põllumajanduskoolide asutamist. Samuti hindab C.R. Jakobson kõrgelt põllumajanduslike küsimuste lahendamist teaduslike uuringutega, öeldes:
· Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3 Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Kui Kuperjanov tuli Imelik, see oli kõigest 87 aastat tagasi, kui Julius Kuperjanov oma pataljoniga Puurmanist Tartu peale tungis. Eestis elab terve hulk inimesi, kes olid sel päeval juba olemas, muist peaaegu kaelakandjadki. Ometi tundub, nagu oleks tegu mingi ennemuistse kangelasajaga. 5 Vist seetõttu, et vahepeale mahub nii palju. Tähtsam kui 12. jaanuari sündmused oli see, mis juhtus paar päeva hiljem. 14. jaanuari varahommikul pidasid Eesti soomusrongid nr 1 ja nr 3, mis olid Tapalt tulles Kuperjanovi mehed peale võtnud, maha lahingu Jänese silla juures ja võtsid punastelt võimaluse sild õhku lasta. See avas tee Tartu peale, ja Eesti väed ei raisanud aega. Muu hulgas kannustas neid teadmine,
• „Tarkus on enam kui rikkus“ • „ Töö kiidab tegijat“ • Suur osa vanasõnadest on rahvusvahelised Kõnekäänud • Piltlik tähendus mille tähendus ilmneb kontekstis. • Olulised on sõnapaarid, mis moodustavad kontrasti või analoogia. • „ Kõhn nagu luu ja lahk“ • „ Rikas nagu Riia kikas“ • „ Loll nagu labidas“ • Kajastub ka ennemuistse eluolu • „ Tuli nagu tuld tooma“ • „ Karjub kui ratta peal“ • „ Vitsad soolas“ • „ Vastu oksa tegema“ • Kõnekäänud tekkisid ka teistes rahvaluule liikides, kus võeti igapäevasesse käibesse. Eesti rahvakalender, tähtpäevad ja pühad • Rahvakalendriks nimetatakse Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed.
annaabi.ee 
