hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu. Samuti oli Esimene maailmasõda edasiviiv naiste aspektist vaadatuna. Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud. Lisaks igapäevastele toimetustele ja pere eest hoolitsemisele tuli hakkama saada töödega, mis varem olid meeste õlgadel. Paljud naised asusid teenima kaevandustesse ja tehastesse, saades vähem palka kui mehed. Lisaks ennekuulmatule asjale, et naine käbi tööl, said nad ka valimisõiguse. Näiteks suutis Prantsusmaa end tänu naiste tublile ulatuslikule tööjõule ise ära toita. Kuna koloniaalimpeeriumid lagunesid, tekkis Esimeses Maailmasõjas väikeriikidel võimalus iseseisvuda. Venemaast eraldusid näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Ka Austria-Ungarist said kolm eraldiseisvat riiki : Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Esimene maailmasõda oli minu arvates nii üht kui teist, nii julm kui edasiviiv.
märkmetes ja õpetussõnades tungivalt äripartnerite, kaaslinlaste, sõprade ja isegi sugulaste eest. Kaupmehel soovitatakse pidevalt valvel olla. Kui Euroopa läks keskaja lõpul teistest maailma tsivilisatsioonidest ette, kuna tal õnnestus ületada traditsionalismi ja arhaismi barjäär, ning alustas oma ülemaailmset ekspansiooni, mis muutis lõpuks radikaalselt meie planeedi nägu ning avas tõelise ülemaailmse ajalooetapi, siis nende seas, kes sellele ennekuulmatule ja pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel asukohaeelisel ja transiidiäril. Ajaloos tuntakse Eestit kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Eestis võib kaubandusühendusi jälgida alates neoliitikumist. Eriti hoogustus kaubavahetus esiaja lõpus, 9.-12.sajandil, seda tunnistavad rohked hõbemüntidest ja
Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele. Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist. Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid. Kui mõiste on keelde juurdunud siis on raske ette kujutada, et seda asja pole olemas. Me ei valitse oma keelt. Berkeley lähtub Locke
Mõistus on sündides puhas tahvel. Meie teadmised tulenevad kogemusest. Ta ütleb, et ma võin kahelda, kas sulepea, mis näib olevat minu käes, siiski on olemas. Kuid ma ei või kahelda, et mul on sellest aisting. Ta iseloomustab kogemusel põhineva meelelise teadmise loomust üksikasjalikumalt kui keegi teine enne teda. Tema empirism sisaldab ratsionalismi. Descartese ratsionalism sisaldas empirismi. Berkley 1685-1753 Fanaatiline idealism – tegelikkuse vaimne käsitlus viiakse ennekuulmatule tasemele. Ta oli iirlasest geenius. Tema arvates ei ole mateeriat olemas. Ta väidab, et esemed ei ole midagi muud kui aistingud. Kui talle näidata üksikuid esemeid näiteks õuna, kohvitassi ja tooli, siis ta väidab, et need on vaid üksikud esemed, mitte mateeria. Ta väidab, et kõik omadused on oma päritolult hingelised. Esse est percipi – eksisteerida tähendab olla tajutav. Ta mõõdab eksistentsi empiirilise kogemuse mõistega
annaabi.ee 
