Selline teaduste spetsialiseerumine võimaldas paljudel üksikaladel saavutada silmapaistvat edu. Nii koostas Aleksandria matemaatik Eukleides (4. saj eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles ta sõnastas elementaargeomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. saj eKr) formuleeris aga muu hulgas ka hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Pärimuse kohaselt olevat ta selle peale tulnud vannis istudes, hüpanud sealt ennastunustavas vaimustuses välja ja hüüdnud: ,,Heureka!" (kr k ,,leidsin"). Temalt pärineb ka suurel hulgal sõjatehnilisi seadmeid kivi- ja nooleheitjaid. Hellenismiajastu astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Ligilähedaselt osati isegi Maa ümbermõõtugi välja arvutada. Üks tolle ajajärgu astronoome, Aristarchos /-rhos/ (4.-3. saj eKr) Samoselt (Väike-Aasia lääneranniku saarestikus) esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi.
Hellenismiperioodi võib pidada antiikse teaduse kõrgajaks. Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose "Elemendid", milles sõnastas ja tõestas tänaseni kehtivad geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit füüsik ja leiutaja Archimedes (III sajand eKr) aga formuleeris seaduse kehade veeväljasurvest. Pärimuse järgi olevat ta tulnud selle peale vannis istudes, kust ta siis ennastunustavas vaimustuses välja hüpanud ja hüüdnud kõva häälega "heureka!" (kreeka keeles leidsin). Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni
Hellenismiperioodi võib pidada antiikse teaduse kõrgajaks. Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose "Elemendid", milles sõnastas ja tõestas tänaseni kehtivad geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit füüsik ja leiutaja Archimedes (III sajand eKr) aga formuleeris seaduse kehade veeväljasurvest. Pärimuse järgi olevat ta tulnud selle peale vannis istudes, kust ta siis ennastunustavas vaimustuses välja hüpanud ja hüüdnud kõva häälega "heureka!" (kreeka keeles leidsin). Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni
käsitleb Askad Muhtar ühe perekonna näitel usbeki rahva ajalugu (vanaisa Atsil siirdub külla oma arvukatele poegadele ja lapselastele, kes erinevad meie riigi erinevates linades. Iga kohtumine äratab temas mälestusi). Noorsooprobleemid. Kõige huvitavamaid valdkondi, usbeki proosa tugev külg. Pirimkul Kadõrovi (1928) romaani ,,Kolm juurt" teemaks on üliõpilasnooruse kasvatamine. Romaanis ,,Mustad silmad" (1966) uurib ta kolhoosikislaki elu. Noor kangelane leiab oma koha elus ja ennastunustavas töös. Sama teema kohta on ka Adil Jakubovi (1926) romaan ,,Raske on olla mees" (1965). Huvitav on Rahmat Faizi romaan ,,Tema suurus inimene" (1969). See on sepp Samahmudovi ja tema naise lugu, kes võtavad Isamaasõja aastail enda juurde kasvatada 15-aastase vallaslapse. Internatsionalism. Proletaarlaste internatsionalismi kujutatakse Ibrahim Rahimi romaanis ,,Rahutu linn" (1971; kuidas ühiselt saadakse üle 1966. aasta maavärima mõjudest. Paralleelne maavärinale
annaabi.ee 
