Söömishoole järgneb tavaliselt kahetsus ja oksendamine. Peale selle võib buliimiahaige aeg ajalt paastuda ja ravimeid tarvitada, et vältida liigset tüsenemist. Kaal võib kõikuda normaalse ja ala-ning ülekaalu vahel. Söömine ja tüsedusehirm valitsevad nooruki mõtteid. Buliimaihaiged on sageli impulsiivsemad kui anoreksia haiged. Buliimiaga koos esineb isiksushäireid ja probleemset psühhoaktiivsete ainete tarvitamist ning ennastkahjustavad käitumist. Buliimiapatsiendi somaatiline seisund ei ole tavaliselt nii ohtlik kui raske anoreksia korral. Häire ei mõjuta luutihedust, kuid menstruatsioonihäired on tavalised. Oksendamine kahjustab hambaemaili. Buliimiaga kaasnev impulsikontrolli puudus seostub vanemliku hoolitsuse vähesusega lapseeas. Buliimiat kirjeldatakse ka kui enesekontrollihäiret või kui agressiivset, sadomahhistlikku rünnakut oma keha vastu. Buliimiat esineb noorukieas enam-vähem sama palju kui anoreksiat
Kui see läheb mul halvasti sõi ma kukun läbi, siis see näitab, et ma pole midagi väärt! See on hirmus, kui ma sellel eksamil läbi kukub! Et irratsionaalseid uskumusi ära tunda, otsi: Dogmaatilisi nõudmisi (peab, ei tohi) Õuduste kujutlemist (see on õudne, hirmus kohutav) Madalat frustratsioonitaluvust (ma ei ela seda üle) Enda või teiste hurjutamist (ma olen/tema on pahane, tühine) C (tagajärjed) Peamised negatiivsed emotsioonid: hirm eksamite ees Peamised ennastkahjustavad käitumisviisid: ma väldin kursusi või kandideerimist töökohtadele, kus on vaja sooritada eksameid, katseid ja teste Ebatervete negatiivsete emotsioonide hulka kuuluvad: Ärevus Depressioon Raev Madal frustratsioonitaluvus Häbi/kohmetus Solvumine Armukadedus Süütunne RB (ratsionaalsed uskumused) Pole mingit põhjust miks ma tingimata pean selle eksami sooritama, kuigi muidugi oleks parem, kui ma selle sooritaksin
Nietzsche kirjutab ka, et kristlik moraal õetab põlgama ja häbivääristama esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche välja, et kristlik moraal on see, mille pärast inimkond alla käib nin mille tõttu inimesed kaugenevad enda tõelisest loomusest ning suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda
psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised *Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju *Suitsiidkatse olemas kavatsus surra *Mitteotsene suitsiid surmaga lõppev riskeeriv käitumine *Suitsiid surmaga lõppev planeeritud ennastkahjustav käitumine. Düstüümia Alanenud meeleolu enamuse ajast vähemalt 2 aastat, normaalse meeleoluga perioodid alla 2 kuu.
annaabi.ee 
