Istar- armastuse- ja sõjajumalanna; tappis Enkidu Sin- sinise habemega härja kujuline kuujumal Addu- äikese ja vihma jumal Nergal ja Ereskigal- allilma valitsejad Enkidu- Gilgamesi sõber, Gilgamesile võrdväärne vastane, sureb Istari kättemaksu läbi Aruru- jumalana; inimeste looja(lõi ka Gilgamesi ja Enkidu) Samhat- rõõmupiiga, kes õpetas Enkidule inimese kombeid Ninsun- Gilgamesi ema, tark jumalanna; emapühvel Humbaba-väga tugev seedrimetsade valvur, Gilgames tapab ta koos Enkiduga Lugalbanda- Gilgamesi isa Utnapist- Surippaki linna kuningas, elas üle veeuputuse ja sai surematuse selle eest Siduri- jumalik kõrtsiemand, andis Gilgamesile õpetussõnu Ursnabi- Utnapisti laevnik, kes võttis Gilgamesi kaasa Utnapisti juurde Sõjajumal Ninurta- Ellili poeg, Madu- varastas Gilgamesilt surematuse õie ning jäi ise igavesti nooreks 10 küsimust ja vastust 1. Mida tähendab Mesopotaamia kreeka keeles?
teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema. Üheks põhjus tagajärjeks on teoses see, kui Gilgames on Uruki linna rahva vastu halb ja sunnib neid kõvasti tööle. Selle tagajärjel saadavad jumalad talle võrdse vastase Enkidu, kes teda ohjeldaks. Raamat õpetas mulle, et kui midagi kurja teed, siis ei jää see kuri karistamata. Näiteks kui Gilgames koos Enkiduga tappis seedrimetsade valitseja Humbaba, et metsast puud maha raiuda. Karistuseks saatsid jumalad Enkidule haiguse, mis ta tappis ja selle tagajärjel muutus Gilgames väga kurvaks. Teose peategelane Gilgames on hooliv, seda näitab see, kui Enkidut tabas inimese saatus ja ta suri ning Gilgames teda taga nuttis ja oli pikka aega kurb. Ta ei kaota ka lootust, et Enkidu võib veel ellu ärgata ,,Päevad ja ööd ma teda itkesin, Ei ma lasknud teda mullasse matta
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda mõtlema et ta sureb ka ise kunagi ära ja tahtis siis surematuks ära selleks läks ta ühe targa juurde.selleks pidi ta minema läbi mesi värava, mida valvasid skorpion inimesed, kelle pilgud tapsid siis gilga sai läbi sealt ja siis oli 12h õõnes tee siis ta jõudis targani. Siis ta pidi tegema
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas
Üleilmne üleujutuslegend võis tekkida Mesopotaamias, kuna seal oligi konkreetne üleujutamisähvardus/oht. Järgnes veeuputusejärgne ajastu ehk Kuningaajastu. Esimene kuningas oli Kis. Sumeri eepiliste poeemide kesksel kohal domineerisid Enmekar, Lugalbanda ja Bilgames. Enmerkari lugu rääkis sõjaretkest (Trooja sõjale sarnane). Bilgames loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa valvur, kus metsa valvas koletis, keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need poeemid loodi 3 a.t lõpuks sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgamesi eepos, 12 savitahvlit. Sin- lebke-unninnni oli mingi müstiline autor. Hetiidid Teisest aastatuhandest peale tuli veel pildile inimesi, eriti indo-euroopa keeli kõnelevad. Hetiidid näiteks. Anatoolias elasid mitmed rahvad. Mitte indo-euroopa keeli rääkivad nimetasid end hattideks. Hetiidid Anatoolias on suht äsjased sissetungijad 2a.t
nendest valitsejatest said eepilised kangelased.,nende kohta loodi eepilsi poeeme ja hakati neid taaskirjapanema intensiivselt u 21 saj .Uri 3 dünastia ajal, nende kuningate sponsoreerimisel pandi kirja üks tsükkel Sumeri eepilsi poeeme. Kolm kangelast oli kolm valitsejat : Emerkar, Lugalbanda(lapskuningas),Bilgames,(Gilgameš).-tema kohta loodi õige mitmeid eepilisi poeeme, millest õige mitmed on säilinud ´,Gilgameš ja seedrimetsa valvur koletis Hunana, läksid Enkiduga tapma . Poeem Gilgameši surm ,valitses üle 100 aasta . Ära suri ja jumalad otsustasid teevad temast allilma jumala. Poeemid sumerikeelsetena loodi u 2 aastatuhande lõpuks.II at algul ,kui sumeri keel hakkas kaduma aga kirjalik tarditsioon püsis , mugavndati need ka akkadi keelde, nende põhjal kusagil hilisemas faasis loodi akkadi keelne suur Gilgameši eepos, ühendvariant ,võtab ühte 12 savitahvlil kogu tema loo tsükklis. Kõik need lood on ühte võetud, tulevad umbes samas
annaabi.ee 
