(3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda omandamises, säilitamises või reprodutseerimises. On inimesei, kelle omandamisel domineerib nägemismälu, teistel valitseb kuulmismälu, kolmandad on hea motoorse mäluga. Mõned talletavad hästi just emotsionaalselt kinnistatud, teised seevastu loogiliselt seostatud materjali. Individuaalseid erinevusi on ka reprodutseerivate engrammide iseloomus, mõnel domineerivad kujundilised, teisel sõnalised kujutlused. Omandamise kiirus ja maht, reprodutseerimise käepärasus ning kiirus on samuti suurte individuaalsete erinevustega ja võivad kombineeruda mälu teiste isepärasustega. (3, lk 129). 3 Mäluhäirete kliinilised vormid. Ajukahjustused võivad esile kutsuda mäluhäireid. Mitmete psüühiliste häirete korral võib haigetel leida mälufunksiooni mitmesuguseid muutusi. Osal juhtudest on mäluhäired ainult
amneesiat. Kus paiknevad mälestused ajus? ·Mälumehhanismidest võib rääkida mitmel eri tasemel, kuna mälu-uurijad tegelevad väga erinevate asjadega. Üldiselt võiks need tasemed nimetada:- käitumuslik, ja- anatoomilis-funktsionaalne. (arvutimetafoori kasutades, esimene oleks tarkvara tase ja teine, st ajus toimuv raudvara tase) ·19.sajandil arvati analoogselt frenoloogilistele kaartidele, et teatud kindlad aju osad hoiavad teatud liiki mälestusi (engrammide e konkreetsete mälujälgede otsingud). ...... ·Tänapäevased uuringud, uute aju aktiivsuse registr. meetoditega (PET, fMRI) lubavad registreerida eri tüüpi mäluülesannete puhul aju aktiivsust ning järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm
mida me üldjuhul endale ei teadvusta). 1. Millistest allikatest saadakse informatsiooni liigutuste ajastamiseks? Antitsipatsioon kujutab endast omalaadset ettenägemismehhanismi, kus toimub igal mikrohetkel võrdlus hetkel käimasolevate tegevuste parameetrite (näiteks palli lennu kiirus sportmängus või käe liikumise kiirus kahevõitluses) ja otsuse vastuvõtu staadiumis valitud tegevusplaaniga kaasnevate engrammide (kogemuses olevad jäljed vastavate liikumiskiiruste kohta) vahel. Antitsipatsioon närviprotsesside tasandil toimub kiiremini kui sündmused reaalajas ning see asjaolu võimaldab tegelikkuses toimuvat ennetada. Antitsipatsiooni mehhanism seletab ka intuitsiooni ja improviseerimise olemust. Antitsipatsiooni tasandeid on viis: • subsensoornetasand, • sensomotoornetasand, • pertseptiivnetasand, • kujutlusetasand, • loogilis-verbaalne tasand
patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps) Sir Frederick Bartlett (1886-1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel.See oli erinev lähenemine.Ebbinghausi nn ,,puhta mälu" uuringutest (muu hulgas kasutas Ebbinghaus tähenduseta trigramme,et vältida liigset isikupäraste mõtete ja eelnevate assotsiasioonide mõju mälutestides)
annaabi.ee 
