(õhulõheribad vaid allküljel) KUUSKEDE MÄÄRAMINE OKASTE, VÕRSETE JÄRGI KUUSK - Picea Okkad: 4-tahulised (varjus lamedad), kõigil tahkudel õhulõheread Lamedad, pealt rohelised, all 2 valkjat õhulõheriba Picea abies, P. engelmannii, P.pungens, P.glauca, P.mariana P. jezoensis, P. omorika, P. sitchensis Okkad: Võrsed: Sinakad Rohelised Paljad, läikivad õlgkolla- Nõrgalt karvased sed või kollakashallid
(Acer macrophyllum). Sinihalli ebatsuuga metsad Sinihall ebatsuuga moodustab ulatuslikke puhaspuistuid Idaho lõunaosas, Utah põhjaosas ning Montana lääneosas. Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta). Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks ülalnimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuusk (Picea pungens) ja papliliigid (Populus sp.). Harilik ebatsuuga on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab tavaliselt käbisid kandma 12- kuni 15-aastaselt. Roheline ebatsuuga tolmleb levila
Viljuvaid puid kasvab Luual, Järvseljal jm. hajusalt. Väärib senisest enamat kasutamist meil haljastuses. Sordid: 'Doumetii'; 'Nana' 6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni. Moodustab metsi koos Abies concolor'i, Pseudotsuga menziesii, Picea engelmannii jt. liikidega. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja kuni 1 m tüvediameetriga puu. Võra kitsas, püramidaalne ja sümmeetrilise kasvukujuga. Kasv aeglasem, kui harilikul kuusel. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Talub hästi linnatingimusi, on võrdlemisi valgusnõudlik. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: helepruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad. Pungad: suured, koonusjad, pruunikad, vaiguta. Okkad: 2..
'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Picea engelmannii Parry & Engelm. Engelmanni kuusk Sarnaneb tugevasti torkava kuusega. Võra on tihedam, kompaktsem, kitsam, oksad noores eas üles suunatud. Võrsed on karvased, värvuselt kollakad. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 15 Okkad sinakasrohelised, 1,5...2,5 cm pikad, ettepoole suunatud, torkava kuuse okastest peenemad ja painduvamad . Pungasoomused asetsevad katusekivitaoliselt. Käbid 4..
..3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. 14 Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10...12 soomustepaariga
annaabi.ee 
