2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y-positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Optiline hiir Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte
), kuid ei taha seejuures tingimata arvuteid ja kaableid tunda," ütles Berners-Lee ise WWW kohta. Douglas Engelbart Douglas Engelbart sündis 30. jaanuaril, 1925 Oregonis. Ta on Ameerika leiutaja, kes tegi esimesena arvutile hiire. Engelbart sai Bachelori kraadi elektriinsenerina Oregoniosariigi ülikoolis 1948. aastal. Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega, mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Bill Gates
Aga kõigest järgemööda. 3 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 1.Arvutihiirte ajalugu Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y- positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas
www.w3c.org. Active in semantic web project 1990 :TBL browser, runs on NeXT 1990 WWW taustaks: mis oli ja mis ei Oli selleks ajaks: Hulk aega olemas olnud internet Email, ftp, gopher ja muud failivahetussüsteemid internetis Apple’i HyperCard (umbes nagu html, aga ühe masina piires) Ja olid varased ideed, mida ei realiseeritud: Vannevar Bushi ideed aastast 1945, Doug Engelbarti klassikaline demo 1960- datest (hiir, aknad, koostöö üle võrgu) Ted Nelsoni poolik projekt Xanadu (aastast 1965) Berners Lee aga programmeeris ideed praktiliselt kokku, tehes lihtkasutajate jaoks väga mugava süsteemi. HTML on väga lihtne! 1990: GNU UNIX almost complete 1990, the GNU system was almost complete; the only major missing component was the kernel.
annaabi.ee 
